Ukraina sõja ajal on NATO esindajad korduvalt tuletanud meelde, et allianss võtab küberrünnakuid tõsiselt ning nendegi puhul kehtib artikkel 5. Viimati kinnitas seda eile NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Küll aga ei ole mindud detailseks vastustes, mida artikkel 5 küberrünnaku olukorras tähendab.
Kaitseministeeriumi esindaja kinnitas Geeniusele antud kommentaaris, et sellise rünnaku puhul võib NATO vastus tähendada kineetilist vastust. Selleks peab küberrünnak eelkõige oma mastaabi ja tagajärgedega kvalifitseeruma relvastatud rünnakuks. Mida saab ja mida ei saa relvastatud rünnakuga võrrelda, selgub tema sõnul juhtumipõhiselt.
2007. aasta rünnak oli artikkel 5 vääriline
“Küberdomeenis toimunud rünnaku vastus ei pea piirduma ainult küberruumiga,” ütles Geeniusele kaitseministeeriumi pressiesindaja Kai Simson.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
