“Kõik räägivad, et paroolid peavad olema turvalised, paroolid peavad olema pikad, paroolid peavad olema kordumatud, paroole tuleb tihti vahetada, aga me ei julge tõde välja öelda: tegelikult inimesed ei suuda selliseid paroole kasutada,” ütles Amit Rahav, firma turundusjuht.
“Lõpuks jääb see ikka märkmepaberile, mis on monitori külge kleebitud,” rääkis Rahav Geeniusele küberkaitsekonverentsil Cybertech Tel Aviv.
Ka Eestis loodud Smart-ID teenus – mida pakub SK ID Solutions ja mille tehnoloogia on välja töötanud Cybernetica – pakub sarnast lahendust. Näiteks internetipanka logides tuleb sisestada üksnes oma kasutajatunnus, järgmisena peab sisselogimise kinnitama mobiiliäpis PIN-koodiga.
Lõppkasutaja perspektiivist on Ocotpusi äpp pisut kiirem: mobiilis piisab enda tuvastamiseks ka näiteks sõrmejäljest või näotuvastusest, kui telefon vastavat biomeetriat loeb.
Osadeks jaotatud saladus
Secret Double Octopus nimi viitab seadme ja kasutaja vahel osadeks jaotatud saladusele, mis on sarnane Cybernetica loodud võtme poolitamisele, kuigi ei kasuta Eestis levinud avaliku võtme infrastruktuuri (PKI).
Kui inimene asub sisse logima teenusesse või seadmesse, võtab näiteks arvuti ühendust Octopusi serveriga, mis omakorda küsib kinnitust inimese mobiilis olevast äpist. Selle käigus kombineeritakse eri osadeks jaotatud saladus, mis pärineb nii seadmest kui ka kasutaja sisendist.