Kohtumise tulemusi hinnates pidas riigipea oluliseks, et ühelt poolt on suve jooksul palju tööd ära tehtud ning teisalt on jätkuvalt paadis ka need, kelle töölauale kuhjuvad e-residentidega seotud riskid.
Suve alguses kogunesid samas riigipea kutsel erinevad e-residentsusega seotud osapooled, et jõuda ühiselt arusaamisele, kuidas suurendada programmist saadava kasu Eesti riigile ja ühiskonnale. Vahepealsel ajal koos käinud töörühmad andsid täna ülevaate ametkondade vahelisest riskianalüüsist ning võimalustest, kuidas programmi edasi arendada.
E-residentsuse programmi juhi Kaspar Korjuse sõnul hakkab lähiajal pihta intensiivne töö, mis valmistab ette e-residentsuse kui toote edasise arengukava, ja täpsustab e-residentsuse fookuse. “Oleme kokku leppinud, et detsembriks on ühiselt heaks kiidetud teekaart edasiliikumiseks olemas,” ütles Korjus.
E-residentidega seotud riskide kaardistamist vedas siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt. Ta tõi omalt poolt välja, et sõnum on selge: E-residentsuse programm peab olema läbipaistev ning me ei tolereeri maksude peitmist.
“Me rakendame kõiki meetmeid, et ennetada võimalikke kahjusid. Oleme e-residentsusega seonduvad riskid koos partneritega täpsustanud ja oleme uuendamas plaane nende riskide maandamiseks,” sõnas Küüt.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ütles, et e-residentsuse programm on mitmete positiivsete mõjudega ning ainuüksi selle aasta tulu ületab kõiki kulutusi, mida programmile on tegutsemisaastate jooksul tehtud.
“Samuti on riik saanud tuntust, uusi liitlasi ja seeläbi ka julgeolekut. Aga ruumi parendamiseks on ja siinkohal on tähtis kuulata ettevõtjate tagasisidet. Eesti ettevõtetel peab tänu e-residentsuse programmile tekkima rohkem võimalusi oma tooteid ja teenuseid eksportida kõikjale maailmas.”
