Teine ja sellest erinev arengusuund on rajada uus võrk 5G teenuste pakkumiseks eraldiseisvalt, arvestades uue standardiga kaasnevaid valikuvõimalusi. Viimasel juhul ei ole olemasoleva 4G võrgu omanikel tehnoloogilist eelist. Konkurentsivõimelised on tulevikku vaatavad ärimudelid.
Euroopa Komisjoni suuniste järgi tuleks sagedusala jagada piisavalt suurteks plokkideks eelistatavalt laiusega 80-100 MHz. Konkurentsiameti hinnangul ei takista sagedusala tõhusat kasutamist see, kui konkursile pandavad plokid on oluliselt väiksemad sagedusala osast, mille iga sideettevõtja lõpuks omandab.
Seejuures saab konkursi tingimustega tagada võrdsed võimalused kõigile osalejatele ning vältida samas sagedusala killustumist ning ebatõhusat kasutust.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots leiab, et riik peaks olema turu usaldamises järjekindel.
“Kui sideettevõtjatele on jäetud vabadus oma võrku antud sagedusalas iseseisvalt planeerida ning arenduskohustust ei ole konkursi tingimustes vajalikuks peetud, siis selles osas on pandud lootus konkurentsile, mis tagab eeldatavalt mobiilsidevõrgu katteala üle riigi. Sarnaselt tuleks eeldada, et konkurents 5G lubade pärast tagab antud sagedusala efektiivse kasutuse, kuna võidab parima ärimudeliga pakkuja.”
Riik ei pea tingimata ette nägema, milliseks täpsemalt kujuneb väljaantavate sageduste kasutus.
“Iga ettevõtja teab ise kõige paremini oma plaane ja vajadusi ning oskab sellest lähtuvalt hinnata sageduslubade ostmisega kaasnevaid riske. Selle, kas üks ettevõtja ostab konkursilt ühe, neli või kaksteist 10 MHz luba, peaks määrama nõudluse ja pakkumise tasakaal,” märkis Ots.
