Eelnõuga kaovad ka nõuded, mis kohustavad praegu menetlejaid tegema tõendite vormistamisel topelttööd. See tähendab, et menetlustoimingute protokollimise nõuded muutuvad lihtsamaks. “Näiteks soodustatakse heli- ja videosalvestiste tegemist, nii et salvestis loetakse protokolli osaks. Samuti on edaspidi inimestel võimalik anda kriminaalmenetluses ütlusi menetleja juurde kohale tulemata. Selle asemel saab kasutada tänapäevaseid lahendusi, näiteks videoülekuulamist,” märkis Aeg.
Olulise muudatusena on kavas avardada vahistamise kõrval alternatiivsete tõkendite valikut, et paremini tagada inimeste põhiõigusi, kaitsta kannatanuid ning vähendada kinnipidamisasutuste koormust.
Ühelt poolt muudetakse tõkendite regulatsioon paindlikumaks. Näiteks võib samaaegselt kohaldada mitut tõkendit (nt suhtluspiirang ja liikumispiirang) või näha ette nn vaba tõkend (nt alaealiste puhul kohustus olla õhtuti kodus), et inimest hoida teatud teo toimepanemisest.
Teisalt pakutakse välja ka mitu uudset tõkendiliiki, näiteks liikumispiirang (koduarest, kohustus mitte viibida teatud kohas või kellegi läheduses, mitte lahkuda Eestist või Schengenist ilma loata), suhtluspiirang ja tegutsemiskohustus (teavitada menetlejat elukohamuutusest, kontrollida regulaarselt e-posti, et tagada menetlejaga kontakti hoidmine jne).
Samuti täpsustatakse ajutise lähenemiskeelu regulatsiooni, võimaldatakse kohaldada elektroonilist valvet iseseisva tõkendinina ning pakutakse välja tõkendiliigid juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse vältimise takistamiseks (nt likvideerimise keeld kriminaalmenetluse ajal).
Kohtu võimalused oma töö korraldamiseks eeluurimise ajal muutuvad lihtsamaks, kriminaalmenetluse seadustikust kaovad terminid “eeluurimiskohtunik” ja “täitmiskohtunik”. See, kellele need ülesanded kohtus antakse, on kohtu enesekorralduse küsimus. Ringkonnakohus arutab edaspidi osasid määruskaebusi ainuisikuliselt tänase kolme kohtuniku asemel.
Samu muudatusi kavandati riigikogu eelmise koosseisu ajal, kuid neid ei jõutud enne valimisi arutada.
