Aastaid on räägitud Venemaa kübervõimekusest ja suutlikkusest, kuid Ukraina-suunalise sõjalise agressiooniga ei ole suurejoonelisi küberründeid kaasnenud. Väiksematest teenustõkestusrünnetest (DDoS) on teateid, kuid midagi nii mastaapset, mis halvaks Ukrainat või lääneriike tõsisemalt, ei ole veel esinenud. Geenius konsulteeris mitme Eesti kübereksperdiga, kes olid valmis oma teooriaid avama, kuid seda ainult oma nime ja nägu eksponeerimata. 

Üks lihtsamaid seletusi on, et Venemaa hoiab nii-öelda head küberrelva varuks. Enamik küberründeid on seotud mõne süsteemi haavatavusega ehk kohe, mil seda kasutatakse, on võimalus hakata haavatavust teistes süsteemides parandama. Seega on võimalik, et hetkel hoitakse end meelega tagasi. 

Ollakse äraootaval seisukohal

Mitmed eksperdid leidsid justkui ühest suust, et nii Venemaa kui ka Lääs toimetab kübermaailmas hetkel kindlasti palju rohkem, kui sellest avalikult räägitakse. On suur tõenäosus, et mõlemad pooled käivad väga aktiivselt nii-öelda ukselinke logistamas ehk haavatavusi otsimas. Kui need leitakse, siis ei anta sellest suurejooneliselt kõigile teada, vaid seda infot hoitakse kümne luku taga.