Eesti saab peagi endale uue riigipea. Eesti presidendil võib rahvamütoloogias olla palju ootusi, kuid sellel ametipostil töötava inimese põhilised ülesanded on seotud välispoliitika ja julgeolekuga. Ütleb ju põhiseadus, etpresident esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises, on riigikaitse kõrgeim juht ja kuulutab vajadusel välja sõjaseisukorragi.
Meie otsustasime presidendiks pürgijate poole pöörduda küsimustega, mis puudutavad laias mõttes infotehnoloogiat ja nende inimeste nägemust Eestist, IT-st ning presidendi tööst.
Meie huvi põhjuseid on mitu. Muidugi ei saa esiteks eitada ilmselget. Teist ametiaega presidendina lõpetav Toomas Hendrik Ilves on IT-s kujunenud väljapaistvaks arvamusliidriks nii Eestis kui kogu maailmas. Ilvese töö on Eestis pannud inimesi mõistma, et IT-sektor võiks olla Eesti majanduse ja ühiskonna oluline konkurentsieelis. Maailmas on see loonud meist mulje kui ühest uuendusmeelsemast riigist. Sestap on see tahes-tahtmata kujundanud ootusi uuele presidendile ja ka meie küsimusi kandidaatidele.
Võib ka arvata, et uut presidenti ei saa eelmise mõõdupuuga mõõta. Isegi nii võttes on kasulik ja vajalik, kui uuel presidendil on väljakujunenud seisukohad IT-s, sest infotehnoloogia on oluline osa Eesti rahvusvahelisest suhtlemisest. Ei saa mööda vaadata sellest, et Eestil on tekkinud soodne positsioon maailmas kaasa rääkida, kuidas infotehnoloogia ühiskonda mõjutab. Kas keegi väidaks, et IT pole tänapäeval oluline osa välis- ja julgeolekupoliitikast, mis põhiseaduse järgi presidendi töövaldkona kuuluvad? Ilmselt mitte.
Seepärast esitasimegi küsimused kuuele inimesele, kes on praegu meie arvates kõige tõsiseltvõetavamad presidendikandidaadid. (Ametlikult saab kandidaadi üles seada vähemalt viiendik Riigikogu liikmetest.) Siin on nende vastused:
- Marina Kaljurand: internetis ei tohi valitseda anarhia ja ei valitsegi
- Siim Kallas: tehnoloogilist arengut purki tagasi toppida pole võimalik
- Mailis Reps: küberluuramine ei kasvata usaldust ega turvalisust
- Allar Jõks (ei vastanudilmumise tähtajaks)
- Eiki Nestor:e-hääletamine on riigi usaldamine, mitte valimispettuste vältimine
- Mart Helme (ei vastanudilmumise tähtajaks)
Presidendivalimiste esimene voor algab Riigikogus 29. augustil kell 13.
Täiendatud 10:00 11.08.2016: lisatud link Eiki Nestori vastustele.
Foto: Erik Peinar/Riigikogu Kantselei
