Ekspertrühma tegevust korraldanud Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Marten Kaevats ütles, et tegelikult tuli kogu ekspertrühma tööst esimene kiire töövõit juba mullu, kui sai seaduslikuks isejuhtivate sõidukite testimine Eesti teedel.

Aga olulisem on Kaevatsi sõnul see, et nüüd võetakse isejuhtivate sõidukite saabumist tõsiselt. “Eks kui töö pihta hakkas, siis arvati, et see kõik kuulub ulme valdkonda,” meenutas Kaevats. Tegelikult see nii ei ole ja tema sõnul on raportis ka väga palju lihtsaid asju, mis ei ole tingimata seotud kõrgtehnoloogiliste läbimurretega.

“Üks laiem mõju on see, et nüüd on tekkinud esiteks kogukond inimesi, kes pusivad selle nimel, et Eestis oleks selliseks muutuseks valmis, mida isejuhtivad sõidukid toovad,” rääkis Kaevats.

Ekspertrühm ei teinud mõttetööd lihtsalt üksi kinnises ruumis istudes, vaid pidas selleks läbirääkimisi ja kuulas ettekandeid Eesti ettevõtjatelt, teadlastelt, liiklusekspertidelt ja teistelt asjatundjatelt. Lisaks kohtuti maailma autotootjatega, muuhulgas Daimleri, Boschi, Audi, VAG, Toyota, PSA, Nissan/Renault ja teiste esindajatega.

Vaja on HD-kaarti, uusi infosüsteeme, rahvahankeid

Peale pilootprojektide käimalükkamise soovitab ekspertrühm oma raportis veel Eestis mitut asja teha. Näiteks tuleks kohustada vedajaid ja teenusepakkujaid oma liikuvusandmeidavama ja piletimüügisüsteemid üksteisele ligipääsetavaks tegema. See peaks avama võimalusi luua uusi liikuvuse teenuseid – mobility as a service ehk MaaS. Samuti tuleks riiklike ühistranspordihangete seadust muuta, et leviksid nõudluspõhised või sõidujagamisega lahendused.

Uuendusena pakutakse välja ka võimalus, et korraldada nn rahvahange, kus teenusepakkuja rolli saab mängida samas suunas liikuv naaber. Sellekst saaks osa võtta eelnevalt kvalifitseeruvad kasutajad.

Vaja on ka uusi infosüsteeme. Näiteks täpne riiklik liikluspiirangute andmebaas võimaldaks autole anda infot, kui palju on lund sadanud, kus on stoppmärk või millal põleb fooris punane tuli. See aitaks arendada isejuhtivat tehnoloogiat ja olla muul moelgi kasulik.

Teine asi on üleriigiline väga täpne kõrglahutusega kaart avalikest teedest, mis oleks eelinfoks autodele, kes ise nendel teedel liiguks. Kaardi infoarhitektuur peaks olema avatud, nii et kõik piisavate sensoritega sõidukid saaksid jooksvalt panustada, soovitab raport.

Lisaks on oluline toetada haridust ja koostööd, täiendada arengukavasid, suunata investeeringuid ja nii edasi.

Mis nüüd edasi saab?

“Ma usun, et järgmised kolm ja rohkem aastat kulub meil nüüd selle vundamendi ehitamiseks, mida lõppraportis kirjeldatud on,” kommenteeris Kaevats. Teisiti öeldes: plaan on nüüd olemas, see on vaja ka ellu viia, et Eestis midagi juhtuma hakkaks.

“Aga peale selle vundamendi, mis toetab isejuhtivaid sõidukeid Eestis, hakkab siin kindlasti ka palju varem põnevat juhtuma. Me meelitame siia pidevalt investeeringuid ja testijaid. Ma usun, et juba lähiajal on selle kohta põnevaid uudiseid tulemas,” lisas Kaevats.