Seitse aastat on täis ajast, mil sõitsin autoga ja võtsin (käed-vabad seadmega!) vastu Henriku telefonikõne, kus ta käis välja idee teha tehnoloogia-alane raadiosaade. Kuku tolleaegne peatoimetaja Janek Luts andis eetriaja, Euronics ja EMT tulid saatele sponsoriks — ning septembris sai saade alata. Ajad muutuvad, kuid üks teema jääb. Nii nagu esimestes saadetes, saime ka sel nädalal rääkida mobiilioperaatorite hiidarvetest — suurtest üllatusarvetest teenuste eest, mida klient omateada pole kasutanud. See teema lihtsalt keeldub ära minemast.

Seekord saatis “Minecraftiks” maskeerunud pahavara tahvelarvutist umbes ööpäevaga üle 5000 sõnumi, andes mobiilioperaatorile juriidilise õiguse nõuda kliendilt peaaegu 700 eurot — õiguse, mida operaator ka rakendada võttis. Tarbijavaidluste komisjon käskis küll arve tühistada, kuid seda vaid formaalse nüansi tõttu, mitte sellepärast, et oleks näinud operaatoril vastutust klienti kaitsta.

Kes siis lõppude lõpuks selliste küberkuritegevuse riskide eest vastutama peaks — klient või teenusepakkuja? Riski eest vastutamiseks on vaja huvi ning võimalust. No näiteks kui sa kõnnid tänaval, on sul nii huvi kui ka võimalus mitte nutitelefoni näppides auto alla jalutada, seega mobiilioperaatorit ei ole mõistlik su tervisekahju eest vastutama panna. Teisalt hiidarvetega on asi päris äraspidine.