Matsimoka lihatööstus sai kriisimöllu kiuste Fundwises raha kokku

Matsimoka tootearendusjuht Sten Inno, tootejuht Aivar Inno ja tegevjuht Jan Inno. FOTO: erakogu

Pärast eriolukorra kehtestamist Fundwises raha kaasama asunud Matsimoka lihatööstus sai olukorra kiuste oma miinimumeesmärgi täidetud. Tõsi, lõviosa rahast tuli kinnisest eelvoorust.

Ettevalmistusi rahakaasaimiseks alustasid Matsimoka omanikud juba novembris, mil käidi välja ka saatuslik kuupäev 13. märts. Kui 6. märtsil rahastamise kinnise eelvooruga välja tuldi, algas kõik suurepäraselt, sest viirusest polnud midagi kuulda. Päev enne avaliku kampaania väljatulekut kuulutas aga peaminister Jüri Ratase juhitud valitsus välja eriolukorra. Paar päeva pärast seda kuivas ka rahastajate voog kokku.

Sellegipoolest on Fundwise’i asutaja ja tegevjuhi Henri Laupmaa sõnul Matsimoka kampania arvestades olusid isegi väga edukas. Eriolukorra kehtestamisele vaatamata täideti kolme tööpäevaga miinimumeesmärk 200 000 eurot, mis on Laupmaa sõnul kiiruselt Fundwise kolme kiirema kampaania hulgas.

Ta tunnistas, et pärast eriolukorra kehtestamist on aga oluliselt raske pilti pääseda, mistõttu edasine rahakaasamine on olnud aeglasem, kuid pakkus, et ilmselt see leeveneb lähinädalatel. Seetõttu tõenäoliselt kaalutakse kampaania pikendamist aprillis.

Lisaks Matsimokale kattus eriolukorraga osaliselt ka käsitöödžinni ja toonikutootja Lahhentagge rahakaasamine, mille kampaania lõpeb kolmapäeva südaööl. Neil õnnestus koguda pea maksimumilähedase rahasumma ehk ligi 200 000 eurot.

Hajutab riske

Matsimoka tegevjuht Jan Inno selgitas, et nad valisid ühisrahastuse mitmel põhjusel. Esiteks seetõttu, et nad ei tahtnud laenu võtta, sest sellega kaasnevad riskid. “Ühisrahastus on võimalus riske hajutada. Kriis võib ju ka mujallt tulla,” ütles Inno. Lisaks tundsid ettevõtjad, et neil pole nii palju kontakte investoritega, samas kui nende tugevuseks on tugev kaubamärk ja kaasaelajate ring.

Investorite hulgas näebki Inno eelkõige inimesi, kes armastavad nende tooteid, aga ka teisi investoreid. “Ka paljusid koostööpartnereid, kes meie arengut viie aasta jooksul jälginud,” lisas ta. “Viis aastat tagasi meid ei olnudki, nüüd oleme täitsa ettevõte. Miks me ei peaks edasi minema sama kiirusega?” arvas Inno.

Inno oli rahul, et vähemalt miinimumeesmärk, koguda pea 200 000 eurot, täideti. Nüüd oodatakse kampaania lõpp ära ja otsustatakse, kuidas ja mida edasi teha. Üks variant on alustada ehitusega. “Varsti oleks väga hea aeg ehitada, sest ehitushinnad langevad kindlasti. Äkki riik ka pikendab PRIA meetmeid. Kui on võimalik toetust saada, siis on mõistlik ehitada,” arutles Inno. Teine võimalus on, et rajatakse miinimumsumma eest rendipinnale salaamimaja.

Ühisrahatus ristteel

Laupmaa kinnitusel on nende ühisrahastusplatvormil Fundwise praegu mitmed projektid ootel või aeglustunud suure ebakindluse tõttu. Äraootaval seisukohal on nii ettevõtted kui ka investorid. Samas juba lähiajal on oodata päikesepargi Solarfund rahastamiskampaaniat. Ka teised, kes mõtlevad rahastamisele on andud märku, et soovivad koostööd jätkata.

Fundwise’i asutaja ja tegevjuht Henri Laupmaa / FOTO: MorroW Shoots

Uues olukorras võib Laupmaa sõnul tekkida ettevõtetel käibekapitali vajadus ning nemad on valmis selle kaasamisel abiks olema. Nii käivadki juba läbirääkimised uutes oludes veidi teistsuguste tingimustega kampaaniate tegemiseks paari ettevõttega, kellel on ajutised raskused, kuid laitmatu ajalugu ja usaldusväärne maine. Nendega kaalutakse eritingimustega rahakaasamist proovida. “Neil, kel on füüsilised poed, neil on hetkel eriti raske,” tõi ta näite.

Viimasel ajal ongi ettevõtetel investoritega rohkem suhtlemist, kuid selleks on loodud vastavad grupid või listid. Laupmaa sõnul esialgu ettevõtetel, kes on Fundwisest raha kogunud, suuri raskusi ei ole ning vajadusel on nad valmis neid lisakapitali kaasamisega aitama.

Suured muutused

Ka Matsimoka tegevjuht Jan Inno tunnistas, et ettevõte on muutuste keerises. “Päris palju on eriolukord meid mõjutanud. Muutunud on see, et enda poodide müük on langenud 40 protsenti, samas ketimüük on tugevalt kasvanud,” rääkis Inno.

Just müük kettidesse on hoidnud ettevõtet kasvuteel ning sinna ka panustatakse praegu kõige rohkem. Seetõttu on Inno hinnangul välja lubatud müügikasv 30 protsenti veel täiesti reaalne. Tema sõnul oli suunata tooted sügisel Selverisse ja Coopi õige samm.

“Juba alustades mõtlesime, et läheme ketti, aga me ise tundsime, et upume ära teiste toodete sekka. Lahendus oligi oma poed rahvarikastes kohtades, kus saada kliendibaasi,” meenutas Inno.

Praegu on nende strateegia hoida laia valikuga enda poode ning suunata muist populaarsemast toodangust kettidesse, kus nähakse suurt potentsiaali. “Jaekettide müük praegu kasvab. Teeme tööd, et võimalikult suurt tükki saada kasvust. Ei ole nii nutame, vaid tegutsema,” lubas Inno.

Suur muutus on olnud ka igapäeva töö korraldamisel, kus põhirõhk läheb ohutuse tagamisele. Nii on töötajatele organiseeritud taksosõit või sõit töökaaslasega, et vähendada kontakte ühistranspordis. Samuti täiendati oluliselt varusid pärast seda, kui Poola piiril tekkisid rekkade järjekorrad. Eelkõige varuti pakendeid, soola ja maitseaineid. Riskid on maandatud.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.