Seitse kuud ilma DigiDocita põhjustas suuri probleeme
Kuna varasem tarkvara lõpetas toimimise saab öelda, et DigiDoc4 tarkvara kasutamine tehti kohustuslikuks tänavu 1. jaanuaris. Nägemuspuudega inimestele mõeldud ekraanilugeri toe lisas riik tarkvarale aga alles 23. juulil ehk pea seitse kuud ei saanud osa elanikkonnast kasutada riiklikult olulist tarkvara.
Vandeadvokaadi poolt koostatud ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile edastatud nõudeavalduse kohaselt põhjustas selline olukord nägemispuudeja inimestele suuri probleeme tööalaselt olukordades, kus oli vajalik digitaalne allkirjastamine.
“Samuti oli häiritud kohaliku omavalitsusega ja riigiga suhtlemine, kuivõrd e-ID teenuseid ei olnud võimalik iseseisvalt kasutada ja seetõttu olid nägemispuudega isikud sunnitud kasutama teisi viise, näiteks sooritama mõningaid toiminguid kohapeal. See aga põhjustas ajalist kulu, raskendas asjaajamist ja samas oli ka emotsionaalselt kurnav, võrreldes teiste isikutega, kellel oli võimalik lihtsamalt asju ajada kasutades selleks DigiDoc süsteemi. Tegemist oli eelkõige olukorraga, mis põhjustas lisaks ajakulule ka emotsionaalselt läbielamisi, mis oli põhjustatud DigiDoc süsteemi kasutamise võimatusest nägemispuudega isikute puhul. Antud olukord kehtis üle poole aasta, mil nägemispuudega isikutel ei olnud võimalik DigiDoc teenuseid kasutada,” seisab kahjunõudes.
Nõudele allakirjutanute sõnul on tekkinud situatsiooni näol tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega ja nägemispuudega isikute diskrimineerimisega, kuna riik ei suutnud tagada kõikidele isikutele võrdseid võimalusi riigi poolt pakutavatele teenustele.
Nõude esitajateks on Sülvi Sarapuu, Allan Väljaots, Christel Sogenbits, Eve Treial, Gerli Kangur, Kaie Karpin, Jakob Jõgisuu, Margus Kiin, Meelika Siilsalu ja Viktor Paring.
Nad soovivad riigilt mittevaralise kahju hüvitamiseks saada 10 000 eurot, mida oodatakse neid ühendava MTÜ pangakontole 9. augustiks, kui raha selleks ajaks ei laeku jätavad nad endale õiguse hüvitise summat muuta.
