Geenius kirjutas eelmisel aastal, et läbipaistva riigina on Eesti avaandmete kaudu paljastanud sõjalise riigikaitse kulutusi, millest ei leia mujalt avalikest andmetest ühtegi jälge. Andmed, mis olid kõigile huvilistele vaid paari hiirekliki kaugusel, tõid toona päevavalgele ligi 15 miljoni euro suuruse kulutuse Serbia ettevõttele Krušik, mis peamiselt toodab laskemoona nõukogude-aegsele tehnikale. 

Kuigi kaitseministeeriumist kinnitati toona Geeniusele, et avaandmetes võib kulutuste kohta märge olla, ei soostutud neid lähemalt siiski kommenteerima. Tänaseks on aga lähenemine muutunud. Avaandmetest on ära kustutatud suur hulk sõjalise riigikaitse kulutustest. Tegu ei ole veaga, vaid lähenemist ongi muudetud. 

Kulutused, mis olid enne avalikud ei ole enam avalikud

Krušik ei olnud ainus ettevõte, millele tehtud kulutusi sai avaandmetest välja lugeda. Neid ettevõtteid oli seal veel terve rida. Väike valik neist oleks: 7,2 miljonit eurot sõjalist seire- ja luuretehnoloogiat tootvale ettevõttele ERA, 10 miljonit eurot haubitsaid ja muud tehnikat ning laskemoona tootev NEXTER Munitions ja 9,9 miljonit eurot Mistrali rakette tootvale MBDA France’ile.