Suvel selgus, et siseministeerium soovib krüpteeritud sõnumiäppidesse, nagu näiteks Signal ja Telegram, saada tagauksi, et õiguskaitseorganitel oleks kriminaalmenetluses tagatud ligipääs äppide sisule. NATO küberkaitsekoostöö keskuse (CCDCOE) küberjulgeolekupoliitika ja -õiguse teadur Kadri Kaska seletab intervjuus, mida niisugune tagauks endast kujutab, kas seda on suudetud kuskil juba teha ning mida ta sellest üleüldiselt arvab. 

Mida tähendab tagauks krüpteeritud sõnumiäppides?

Krüpteeritud sõnumiäppides on sõnumite konfidentsiaalsus ja terviklus (st muutumatus) saatja ja adressaadi vahel tagatud matemaatiliste meetoditega — see on nn otspunktkrüpteerimine (end-to-end cryptography). Samamoodi saab tagada ka vestluse osaliste identiteedi: objektiivselt kinnitada, et saatja ja adressaat on need, keda nad väidavad end olevat.