“Teavitasime kasutajaid e-posti aadresside sulgemisest mai alguses ja tuletame veel kord meelde, et alates 1. novembrist neile aadressidele saadetud kirju enam edasi ei suunata. Kõigil, kes endiselt kasutavad neid e-posti aadresse enda kontaktaadressina, tuleks hiljemalt 1. novembriks oma kontaktandmed teenusepakkujate juures uuendada, et vajalikud kirjad jõuaksid nendeni ka edaspidi,” teatas RIA riikliku postkasti tootejuht Asso Kasuk.
“Näiteks neil, kes on suunanud kirjad edasi Gmaili või Outlooki, on võimalik @eesti.ee e-posti aadressile kirju saatnute leidmiseks sisestada postkastis otsingureale „sent to: eesnimi.perekonnanimi@eesti.ee“,” ütles Kasuk.
Lisaks saatis RIA septembri alguses erinevatele teenusepakkujatele (mobiilsideoperaatorid, pangad, energiafirmad ja teised) kirjad palvega saata ka omalt poolt @eesti.ee lõpuga e-posti aadresside kasutajatele meeldetuletus kontaktandmete uuendamiseks.
Nimeliste @eesti.ee e-posti aadresside sulgemise otsuseni tänavu kevadel viis mitu põhjust. Pea 20 aasta eest mugavusteenusena loodud isiklike kirjade edasi suunamise lahendus on tehniliselt oma aja ära elanud ning tänaseks on 95% nende aadresside kaudu liikuvatest kirjadest rämpsposti tunnustega.
“See aga tähendab, et näiteks Microsofti, Gmaili ja Yahoo spämmifiltrid peavad need kirjad kinni, mistõttu ei ole see teenus täna terviklik ega töökindel,” selgitas Kasuk. “Suhtlesime toona probleemile lahenduse leidmiseks ka suuremate e-postkastiteenuse pakkujatega ja jõudsime järeldusele, et töökindla teenuse pakkumiseks tuleks olemasoleva lahenduse asemele nullist uus ehitada,” lisas ta.
Ühtlasi viis RIA aasta alguses endanimeliste e-posti aadresside omanike seas läbi küsitluse, mille kohaselt neist ligikaudu 60% üldse ei tea, et neil nimeline e-posti aadress olemas on ja ca 70% ei pidanud taolise suunamisaadressi olemasolu ka vajalikuks.
“Arvestades asjaolu, et teenusel on vähe kasutajaid ning erasektor pakub sellele häid alternatiive, ei ole otstarbekas maksumaksja raha eest uut teenust looma hakata,” selgitas Kasuk. RIA kaalus ka võimalust teenus mõnele teisele valdkonnas tegutsevale avaliku sektori asutusele üle anda, kuid arvestades teenusega kaasnevaid arendus- ja inimressursi kulusid, ei mindud selle plaaniga lõpuni.
