“Elektrilevi näeb lairiba internetivõrgu arendamises võimalust kasutada efektiivsemalt oma elektrivõrgu õhuliine. Planeerime pilootprojekti, mis aitaks analüüsida, kuidas mitme eri liiki funktsiooni haldamine oma taristul tegelikkuses välja näeb,” ütles Randna. “Lairibaühenduse rajamiseks elektrivõrgu kasutamine on levinud praktika üle maailma. Meil on suurima elektritaristu omanikuna Eestis vajaminev kompetents mahuka võrgu rajamiseks ning ka haldamiseks. Leiame, et taristu ühiskasutamine on efektiivne ja loob ühiskonnas väärtust.”

Mis saab maakondlikest projektidest?

Mida uute tulijate tulek projektidega teeb? “Kuidas nüüd konkreetne MKM-i uus lähenemine mõjutab maakondlikke Digiprojekte, on veel vara rääkida, kuna ei ole teada veel MKM meetme tingimusi,” ütles Olav Harjo.

“Üldiselt saab siin olla aga kaks lahendust: Elektrilevi ja Digiprojektid hakkavad tegema sõbralikult koostööd, mis kindlasti oleks mõlemale poolele kasulik; või hakkavad nad omavahel konkureerima, mis ei oleks hea lahendus,” ütles ta.

“Aga tegelikult on kogu lairibaühenduste teema viimasel ajal muutunud palju. Viimase kahe aasta jooksul olen teinud selle nimel väga palju tööd, et kiired internetiühendused ka maapiirkondades inimest kodudesse jõuaksid. Kui veel mõnda aega tagasi oldi arvamusel, et maainimesed ei soovi kiiret interneti ning seda ei ole majanduslikult võimalik ka neile ehitada, siis praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud,” ütles Harjo.

“Olen tänaseks tõestanud, et huvi kvaliteetsete lairibaühenduste järele on suur ning ka nende rajamine on rahaliselt võimalik. Tänu sellele on Telia teatanud, et suurendab oma investeeringuid fiksvõrkudesse 5 korda, tänu sellele alustab Elektrilevi uut ärivaldkonda, tänu sellele on hakanud ka riik „viimase miili“ rajamist rahaliselt toetama.”