Isiklikust mugavusest võib saada katastroof ettevõttele

“Ehk siis asjaolus, et ühtesid ja samu paroole kasutatakse nii kodus kui ka tööl ja paroolid on loodud äärmiselt lihtsad, et oleks kerge meelde jätta ja mugav kasutada. Seega: personaalsest mugavusest võib saada lõpuks katastroof kogu sinu ettevõttele, kus sa töötad,” hoiatas ta.

“Sest näpatud paroolidega muugitakse sisse sinu töökoha arvutivõrku või nutiseadmesse, misjärel võidaks näiteks kustutada kogu ettevõtte dokumentatsioon, peatada võrku ühendatud tehaseseadmete töö ning nõuda nende taaskäivitamise eest lunaraha,”  rääkis Danneberg.

Lõpuks võib pealtnäha tühine hoolimatus tähendada korvamatult suurt kahju ettevõttele, kolleegidele ja klientidele. Mida madalam on inimeste riskikäitumine digitaliseeruvas maailmas ehk küberhügieen, sest suuremat ohtu kujutavad need inimesed organisatsioonile ja iseendale.

Tema sõnul on sellised küberrünnakud on argipäev, millega peame harjuma ja milleks peame valmistuma.

“Ja nagu trendid näitavad, siis enam ei rünnatagi niivõrd ettevõtete hästiturvatud servereid, vaid justnimelt selle töötajaid, kelle halb künerhügieen ehk seesama nõrkade ja korduvate paroolide mugavus, mängib küberkurjategijatele kätte suured trumbid ning need võivad saada alguse juba töötajate kodudest, isiklikest seadmetest mis ei ole reeglina selliselt kaitstud kui sama ettevõtete seadmete puhul,” lisas ta.

“Kokkuvõtvalt: mitte ainult inimesed ise ei pea oma küberhügieeni pärast rohkem muretsema, vaid ka ettevõtete juhid peavad hakkama jõulisemalt seisma selle eest, et nende töötajad kodust n-ö haigust kontorisse kaasa ei too,” rõhutas Danneberg.