Filmilikud mängud pole midagi uut, aga juhtumisi ilmusid üsna samal ajal kaks mängu, mis paberil on väga sarnased: kolmanda isiku vaates seiklused, mis lahkavad meeletervise probleeme, on naispeategelasega ja panevad rõhku pigem lineaarsele loole kui mängitavusele. Ühel nendest on taga Microsofti raha ja väga kogenud tiim, teisel aga koduriigist eksiili suundunud stuudio, kelle jaoks see alles teine mäng. Kumb sai ülesandega paremini hakkama?

Senua’s Saga: Hellblade II

Ilmselt lasusid «Hellblade II-l» ebareaalselt kõrged ootused. Kui esimene osa oli rohkem vaikne üllataja, AAA-indie-mäng ehk suurema arendaja väiksem tiim, kes võrdlemisi odavalt tegid mängu, mis lahkas keerulisi teemasid, nagu vaimne tervis, psühhoos ja trauma, kasutades seejuures uusi ja huvitavaid tehnoloogiaid, nagu binauraalne ruumiline heli – kõike seda oleks keeruline, kui mitte võimatu teha täismõõdus mängus. 

Kuna esimene osa sai mõõdukaks hitiks ja palju positiivset tähelepanu, oli järje tegemine üsna kindel. Arendus aga venis, Team Ninja sai vahepeal Microsofti stuudioks, arendus kolis värske Unreal 5 peale ja ootused kerkisid aina kõrgemale.