Prokuratuur ei saa käskida domeeni sulgemist

Viimased paar kuud on LeiserTV kaasust uurinud põhja ringkonnaprokurör Õnne Neare-Vaarmann, kelle sõnul olid LeiserTV eestvedajatekst kaks eesti rahvusest meesterahvast, kellest üks asus Eestis ning teine välismaal.

Kuigi LeiserTV osas on olemas kannatajad, telekanalid, ning karistusseadustiku paragrahv 223 järgi on toime pandud ka kuritegu, ei ole prokuröri kinnitusel neil võimalusi lasta veebidomeen sulgeda.

“Me saame seda domeeni registripidajalt paluda, kuid ei saa neid selleks kuidagi kohustada,” rääkis Neare-Vaarmann. “Kui neil on registripidaja ees kõik arved tasutud, siis ei ole neil domeeni sulgemiseks otsest põhjust.”

Domeeni sulgemise asemel mindi esialgu seda teed, et läbiotsimise käigus konfiskeeriti Eestis asuvad serverid, kuid sellest ei piisanud, et teenus maha võtta. LeiserTV nimel on veel tänavugi klientidele saadetud välja kolm uudiskirja, milles ühes jagati kasutajatele tasuta vaatamisaega.

Tänaseks on üks kuriteos kahtlustatav kaks korda üle kuulatud ning teise osas on üleval rahvusvaheline tagaotsimise order. Prokuratuurile teadaolevalt viibib too teine isik juba pikemalt Tais.

Prokuratuur polnud nõus kummagi mehe nime avaldama.

Neare-Vaarmanni sõnul ulatub LeiserTV käive sellistesse suurustesse, et sellest annab ära elada. Lisaks sellele, et üks kahtlustatavatest ei ole end üles andnud, on üheks takistuseks olnud seegi, et LeiserTV osas ei ole seni suudetud tuvastada, kui palju on teenusel kasutajaid olnud. See on aga kannatanute jaoks tsiviilhagi esitamise jaoks vajalik info.

Prokurör ei saanud seoses LeiserTV kaasusega mitmetele küsimustele vastata, andes mõista, et sellisel juhul võib kahtlustatav teha artiklis avaldatu kohta järeldusi.

Neare-Vaarmannil on tagaotsitavale isikule sõnum, mille ta loodab, et kahtlustatav saab käesoleva artikliga kätte.

“Tule anna kahtlustatavana ütlusi, kui sa oled koostööaldis, valmis kannatanutele kahju hüvitama ning ei ole paadunud kurjategija, siis on tõenäosus, et sa vangi satud 90 protsenti väiksem.”

Antud kuriteo koosseisu puhul tuleb välja ka huvitav fakt, mis puudutab konkreetselt juriidilisi isikuid, nende rahaline karistus võib küündida kuni 16 miljoni euroni.

“Karistusseadustiku järgi on see hästi kerge kuritegu,” lisas prokurör. “Seadus näeb selle eest ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.”

Veel kaks analoogset kaasust

Kuigi prokurör tõi Geeniusele antud intervjuu alguses välja, et analoogsete kaasuste osas on seni vähe praktikat, on siiski hiljuti kahe samalaadse piraatteenuse osas jõutud oportuniteedini ning kokkuleppemenetluseni.

Mõlemad tänaseks lõppenud kaasused puudutasid piraatteenuseid, mis olid suunatud just Soomes viibivatele eestlastele. Ühe sellise teenuse eestvedajad väitsid prokuratuurile, et nad isegi otsisid telekanalitega kontakti, et teenust legaalselt osutada, kuid nende pöördumistele ei vastatud. Kuna süüdimõistetud nõustusid kokkuleppemenetlusega, ei hakatud seda väidet uurima.

Kokkuleppemenetluseni jõuti seetõttu, et teenuse osutamisega ei teeninud süüdimõistetud suurt rahalist tulu ning sellega olid pärast pikki läbirääkimisi nõus ka telekanalid ehk kannatajad.

Harju maakohus määras neile poole aasta pikkuse tingimisi vangistuse ning ühe osapoole ettevõttele 4000 euro suuruse rahalise karistuse.

Kolmas juhtum on seni mainitutest kõige väiksema mastaabiga olnud. Selle teenuse osutajate mitme aasta teenistus jäi 10 000 euro kanti. Oportuniteet tähendab seda, et prokuröri sõnul on tõendeid ja materjale süüdistuse esitamiseks piisavalt, kuid süü ei ole suur.

Oportuniteediga kaasnes mõlemale süüdistatavale suurusjärgus 2000 kuni 3000 euro suurune rahaline karistus.

“Meil on olemas legaalseid viise, kuidas ka välisriigis olles (Eesti toim.) teleteenust tarbida. Need ei ole ulmeliselt kallid teenused,” rääkis Neare-Vaarmann. “Milleks minna piraatteenuse kasutamise teed? Kas teile meeldiks, kui teie poolt tehtud filmi levitatakse tasuta? Pange ise ennast nende inimeste asemele kelle õigusi te rikute, mis tunne on?”