Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Oskar Grossi sõnul on politsei jaoks on väga kõrge prioriteediga nende kuritegude uurimine, mis kasutavad ära Eesti Vabariigi infrastruktuuri.
“Juhtumi tegi unikaalseks see, et kurjategijad suutsid luua usutava stsenaariumi, mis võimaldas neil logida sisse keskkondadesse, kus kasutati autentimiseks Smart-ID või Mobiil-ID võimalusi. Oli ka juhtumeid, kus kurjategijad kasutasid õngitsetud Mobiil-ID allkirju, et luua uusi Smart-ID kontosid, ilma, et kannatanud sellest üldse teadlikud oleksid,” selgitas Gross rünnakute ohtlikkust. “Õngitsused muutusid regulaarseks ja olid ühtse käekirjaga, mis tähendas, et need tulid ühest kohast. Seetõttu käsitlesime registreeritud juhtumeid tervikuna ja pingutasime, et teo toimepanijad välja selgitada,” tõdes Gross.
Kätte saadi tegelikud kasusaajad
Kriminaalmenetluse tulemusel on rünnakute organiseerimises ja õngitsuskirjade väljasaatmises alust kahtlustada kolme Rumeenia kodanikku, kes esialgsel hinnangul olid ka selle skeemi tegelikud kasusaajad.
Riigiprokurör Eleliis Rattam selgitas, et küberkuritegevus ületab sageli riigipiire ning selle uurimisel on suur roll rahvusvahelisel koostööl.
“Tegemist on pikaajalise ja mahuka kriminaalmenetlusega, mille läbiviimiseks moodustati ühine uurimisrühm kolleegidega Leedust ning Rumeeniast. Tõendite kogumiseks tehti õigusalast koostööd kokku ka mitmekümne teise välisriigiga üle kogu maailma. Selle kriminaalasja puhul oli suureks väljakutseks asjaolu, et kannatanud, kahtlustatavad, kuritegelikul teel saadud tulu ja enamus küberkuritegude toimepanemist kinnitavatest tõenditest asusid erinevates jurisdiktsioonides. Arvestades, et digitaalsete tõendite kogumine on tihti ajakriitiline ning nii õiguslikus, kui ka tehnilises mõttes nüansirohke, on kahtlustatavate kinnipidamine selles menetluses märkimisväärne vaheetapp ning mis kõige olulisem – loodetavasti tähendab see meile, et Eesti küberruum on jällegi veidi ohutum,” sõnas riigiprokurör.
“Tänaseks on arvatavad küberkurjategijad Euroopa vahistamismääruse alusel tagaselja vahistatud ning süüdistuse esitamiseks taotleme Rumeenialt nende väljaandmist Eesti Vabariigile. On õiglane, et Eesti Vabariigi jaoks olulise IT-taristu vastu toime pandud kuritegudes kahtlustatavad saaksid karistuse Eestis,” lisas Eleliis Rattam.
