“Ma oleksin ilmselt liitunud, aga see süsteem tundus natuke paindumatu,” ütles Andres, kes oli oma majas varasemalt teinud sisetööd ja kaabelduse ning tahtis saada liitumist krundil olevasse elektrikappi. Elektrilevi veab aga õhukaabli otse maja külge ja Andres oma soovile vastust ei saanudki. Seepärast otsustas Andres, et senine ühendus käib veel kah.
Allani sõnul jätab ohtra õhukaabelduse vaatepilt Veskimetsa tänavatel kohati mulje nagu arengumaast ja pealegi ei pruugi see olla kõige töökindlam. Õhukaabel võib katkeda loodusjõudude mõjul või kui mõni kõrgem veok kaablitesse sõidab. “Saan aru, et õhuliini on lihtsam ja odavam paigaldada kui kaablit maasse kaevata. Kogu meie tänava vool ja nõrkvool käib läbi õhuliinide, meenutades kohati mõne arenguriigi tänavaid, mis on risti-rästi kaableid täis,” ütles Andres.
Korralik hüpe senise ADSLi kiiruselt
Elektrilevi piirkonnas oli veel mõni aeg tagasi ainuke kaabelühenduse pakkuja Telia, kelle ADSLiga sai ühenduse kiirusega 12 Mbps üles ja 1 Mbps alla. Viimase aastaga on aga Telia oma tehnoloogiat uuendanud ja ADSL-i kiiruseid tõstnud.
“Mina olin seni Telia ADSLi peal ja sain ühenduse 20 Mbit/s alla ja 5 üles,” ütles Elektrilevi internetivõrguga liitunud Veskimetsa elanik Allan. “Nüüd saan sama raha eest Elisalt 150 üles ja 150 alla.”
Elektrilevi paigaldab teadupärast ainult fiiberoptilise kaabli, reaalse internetiühenduse saamiseks tuleb ikka liituda mõne teenusepakkujaga nagu Telia, Elisa või STV.
“Meil on nagu küla keset linna. Seni pole meile korralikke ühendusi pakutud,” ütles Veskimetsa elanik Allan. Tema sõnul oligi oluline, et fiiberoptilise kaabli võrguga liitudes ka sideturg – vähemalt teoorias. “Kuigi Telia hinnakirja järgi oli maksmimum ühendusekiirus pool gigabitti, siis tegelikult ma Telialt pakkumist ei saanudki ja võtsin lõpuks Elisa,” rääkis Allan.