Põhja prefektuuri kriminaalbüroo küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt ütles, et üksus hakkas ligi kaks aastat tagasi uurima massiliste õngitsuslinkide lainet, kus kasutati ära Eestis tegutsevate pankade nimesid. „Jälgede kogumine ja andmete analüüs viis meid õngitsussüsteemini LabHost, mis pakkus teistele kurjategijatele tasu eest andmepüügi komplekte. Kaasasime teisi riike, kes alustasid samuti uurimised ning tulemuseks on seni ühe suurima sellise platvormi sulgemine,“ rääkis Kelt.

LabHost oli avalik platvorm, kus kurjategijad said paarisaja euro eest ligipääsu andmepüügi komplektile, millega kelmusi toime panna. Komplekti kuulusid ka kümnete riikide suuremate pankade ja teenuste võltsitud veebilehed, millega kurjategijad said reaalajas inimestelt välja petta autentimisandmeid ja varastada pangakontodelt raha.

Rahvusvahelise uurimise käigus tuvastati vähemalt 66 000 veebilehte, mida ligi 10 000 kurjategijat kasutas kannatanute andmete või raha välja petmiseks. Üle maailma sai selle platvormi kaudu kannatada üle miljoni inimese. Välja petetud raha liikus erinevate pangakontode kaudu ning võeti sularahas välja, mistõttu on selle tagasi saamine praktiliselt võimatu.

Eesti inimeste suunal tegi platvormi kaudu õngitsusründeid kuni 30 kurjategijat, kellest ligikaudu kümme aktiivsemat peeti erinevates riikides kinni.

„Sellises mahus rahvusvahelised operatsioonid nõuavad väga head koostööd ja koordineerimist. Ühise pingutusega sulgesime platvormi, mis lõi väga paljudele kelmidele tegutsemiseks eeldused. Paraku ei ole tegemist ainukese sellise keskkonnaga ning politsei koostöö kelmide peatamiseks jätkub. Kelmus on globaalne kuriteoliik ning ka väga suure platvormi sulgemine ei too lõplikku mõju, sest kurjategijad on väga motiveeritud uusi kelmuste viise looma ja kasutama. Sellepärast on tähtis, et iga inimene neid ohte teaks ning ei vajutaks saadetud linkidele, ei logiks telefonikõne peale kuhugi sisse ega teeks ülekandeid,“ ütles Kelt.