Kas sa oled kunagi mõelnud, et sul võiks vaja minna pepulauaga jopet, reguleeritava põhjaga basseini või õigekirjakontrolli äppi? Kui jah, siis on sul lootust, sest vähemalt on need nüüd leiutatud.

Geenius toob teieni valiku äsja lõppenud Eesti õpilasleiutajate konkursi tulemustest. Juba kaheksandat aastat toimuv konkurss paneb sajad õpilased üle Eesti mõtlema välja, kuidas võiks meie igapäevaelu olla parem ja lihtsam ning nendest sadadest töödest valib žürii igal sügisel hulga võitjaid.

Nooremates vanuseklassides on leiutis üldiselt joonistus koos lühikese selgitava tekstiga, vanemate klasside õpilased esitavad aga tihti pikki põhjalikke töid. Igal aastal jõuab žüriini ka juba valmis tehtud ja töötavaid leiutisi, näiteks tänavu oli üheks selliseks 3D-printeritest üle jäävat plastmassisodi taaskasutav Ekstruuder, mis oli reaalselt valmis tehtud ning žüriile vaatamiseks-hindamiseks saadetud.

Iga vanuseklassivõitjadon siin teie ees koos valiku muude huvitavate töödega.

Lahtiütlus: Geeniuse peatoimetaja Henrik Roonemaa oli valiku teinud žürii liige.

1.-4. klass

Pepulauaga jope
Leen Burmeister, Märjamaa Gümnaasiumi 2. klass
Minu leiutis aitab lapsel talvest rõõmu tunda. Jope seest saab lukku avades välja tõmmata pepulaua, seda kasutada ja siis jälle jope seljale tagasi panna. Selle jopega on hea ka piknikul käies maas istuda. Seda võivad kasutada kõik, kellel on vaja murul istuda või kellele meeldib lumes mängida.

Atsih
Madli Olbrei, Tartu Katoliku Hariduskeskuse 2. klass
Kui oled allergiline kassikarvade või õietolmu vastu, siis „Atsih“ sinu käe peal annab piiksudes ja punaseks minnes märku, et oled kohas, kus on allergia-ained. Seepeale tuleb sul sellisest kohast ära minna või rohtu võtta. Ja sul ei ole siis paha olla.

Tark töövihik
Henri Prillop, Tartu Kivilinna Kooli 2. klass
Tarka töövihikut läheb vaja neile, kellel saab tunnis töö liiga kiiresti tehtud ja lisa-töölehtede ülesanded on tihti sama lihtsad kui põhiharjutused, lihtsalt teistsugused. Tark töövihik on printer pluss skänner, mille mälus on erineva raskusega ülesanded. Õpetajad saavad ülesandeid Internetis juurde teha ja üksteisega jagada. Kui õpilasel on töö valmis, paneb ta töölehe kontrollimiseks skännerisse. Vigade arv tuleb on ekraanile ja neid saab õpilane ise otsida.

Kui vigu pole, annab Tark töövihik lapse tasemele vastava uue lehe (mõõdab lehe täitmise aega, eelnevate vigade arvu). Kui koolides oleks sellised töövihikud, ei oleks kellelgi igav. Seda kõike oleks väga lihtne teha tahvelarvutis, aga suured inimesed ei hakkaks seda kasutama, sest arvavad, et lapsed peavad õppima ka paberile kirjutama ja et lapsed on liiga palju arvutis.

Reguleeritava põhjaga bassein
Henri Prillop, Tartu Kivilinna Kooli 2. klass
Meil on kooli basseinis liiga sügav vesi ja algklassilapsed ei saa ujuma õppida. Kui basseinist osa vett välja lasta, ei saaks suuremad lapsed ujuda ja vettehüppeid teha. Enne suurte tundi vee juurde- ja enne väikeste tundi väljalaskmine võtab kaua aega ja raiskab vett. Basseini põhja tuleb panna tugev metallist võre, mille peal on libedusevastane kumm.

Kummil on samuti augud sees nagu võrel, et vesi saaks vabalt läbi võre liikuda.Võre all on tõstukid, mis liigutavad seda üles ja alla vaid siis, kui kedagi vees ei ole.

5.-9. klass

Täispuhutav isekokkurulluv kelk
Kaur Lõhmus, Tartu Tamme Kooli 5. klass
Täispuhutava ise-kokkurulluva kelgu kasutajate sihtgrupi moodustavad eelkõige kooliõpilased, lasteaialapsed ja ka täiskasvanud hobisportlased. Vastavalt kelgutaja kasutajameisterlikkusele sobib kelk ka vigursõiduks, kuna ta võimaldab sõita pärast üleshüppega pööret ka tagumine ots ees. Võrreldes tavalise järelvedamisega jäiga plast- või metallkelguga on täispuhutaval kelgul sõitjale täiendav kasutusmugavus tänu õhkpadja amortiseerivale omadusele konarlikul teel.

Kokkupõrkel jäiga kelguga võib täispuhutud kelk kaitsta mõlemat sõitjat vigastuste eest. Igapäevasel kelgu kasutamisel pole vaja ladustamiseks suurt kohta kodu või kooli riidehoius. Kui õhk lastakse kelgu torudest välja ja kelk tõmbub ise tänu vedruarmatuurile pikisuunas rulli ning mahub koolikotti või jalatsikappi.

10.-12. klass

Ekstruuder V3 – Plastikute taaskasutamine läbi 3D-printimise
Priit Norak, Saue Gümnaasiumi 12. klass

Leiutise sihtgrupp on peamiselt 3D-printimisega või taaskasutamisega tegelevad ettevõtted, haridus- ja teadusasutused või hobi korras huvitujad.

Kogu tööstuses kasutatav plastmass ei ole igavene ning osa plastist me enam ei vaja.Plaste taaskasutatakse ja töödeldakse ümber vähe, plastpudelitest näiteks 27%. Enamik plastikust lõpetab oma teekonna mullas või vees.

Seade Ekstruuder V3 seob tehnoloogia ja loodushoiu, võimaldades vanast plastikust, 3D-printimise ülejääkidest ja graanulitest toota 3D-printeritele toormaterjali ehk filamenti (vt joonis 1), säästes sedasi loodust ning raha. Töötavat prototüüpi Ekstruuder V3 on testitud nii graanulite kui ka 3D-printimise jääkidega. Seadeldis töötas edukalt ja tootis materjali, millest sai suurepäraselt 3D-prindida.

Seadme tagumises osas paiknev mootor veab vastupäeva ringi jämedat, 16 mm läbimõõduga presskruvi, et suruda sisenev plastikmaterjal mõõda toru edasi. Masina eesmises osas paikneva toru otsas on küttekeha, mis kuumutab toru temperatuuri kuni 400 kraadini. Plastik sulab toru otsas ning surutakse kruvi abil torust välja. Plastik voolab läbi 1,5-millimeetrise filtreeritud augu ning jahtub. Metallist filter kõrvaldab materjali sisse tekkinud mullid ning ei lase prahil filamendisse sulada. Mootori kiirust reguleerides saab muuta väljuva plastiku diameetrit (ideaalis 1,75 mm).

Kõrvarõhustabilisaator
Natalija Golubenko, Valga Gümnaasiumi 10. klass

Lennukiga lennates elab meie kõrv üle umbes neljakordse rõhumuutuse. Rõhu muutudes muutub kõrva trummikile algasend ja põhjustab kõrvade lukustumise ning ebamugavustunde. Trummikile algasendisse tagasiminekut raskendavad nohu, põletikud või rohke kõrvavaik.

Kõrvarõhustabilisaator on pastakakujuline kaasaskantav seade kõrvakinnisuse kõrvaldamiseks pärast lennureisi.Seadme tööprintsiip põhineb väliskeskkonnast õhuava kaudu saadud õhu soojendamises ning kindla, indikaatori abil määratud väärtusega rõhu pumpamisel kõrva – seade ühtlustab kõrvasisese ja -välise rõhu, trummikile läheb algasendisse ning kinnisus kaob.

Stabilisaator sobib kasutamiseks nii suurtele kui ka väikestele, kuna seadme eesotsas olev andur mõõdab trummikile pinget ja kuulmekäigu mahtu ning stabilisaator kohaldub täpselt.

Veel huvitavaid töid:

Häälemuutja
Agnes Kuura, Tartu Tamme Kooli 2. klass
Häälemuutja on äpp, mida saab kasutada lastelugude ja muinasjuttude kuulamisel. Plaadilt või iPadist muinasjutte ja lastelugusid kuulates on neil kindel jutustaja hääl. Minu äpp muudab loo jutustaja häält lapse soovi järgi. Kui laps tahab kuulata Bullerby lapsi mitte Ines Aru, vaid Lotte häälega, saab selle funktsiooni tellida. Kui väike laps kardab võõraid hääli, saab Onu Remuse juttusid kuulata Tõnu Aava hääle asemel ema häälega. Suurem vend saab sama lugu kuulata Käsna-Kalle häälega. Võimalik on tellida ema, isa või hoopis iseenda häälega juttu.

Seadme mälus on tuntud muinasjutud ja lastelood. Vajadusel saab lugusid mujalt alla laadida. Lisaks saab luua ekraanile subtiitrid. Äpi saab ühendada oma maki, puutetundliku telefoni või iPadiga.

Telefoniäpp laulude päheõppimiseks
Siim Oliver Virro, Tallinna Kesklinna Põhikooli 2. klass
Kuidas muuta lastel laulude päheõppimine lihtsamaks ja koolikott kergemaks? Selles äpis saaks laps valida oma telefonis algklassi muusikaõpikus olevate laulude vahel. Saab valida viisi koos sõnadega või lihtsalt klaverimuusika. Koos viisiga on alati lihtsam laulu pähe õppida. Ka õpikut ei pea laps siis alati koju kaasa võtma ja koolikott on kergem.

Kargusoojendaja
Peeter Brifk, Tartu Emajõe Kooli 3. klass
Minu leiutis aitab lahendada probleemi, et külma ilmaga on kindaga karke libe hoida. Kargusoojendaja on nagu muhv, mis pannakse karku hoidva käe ümber. Komplekti kuulub mitu erinevast materjalist muhvi. Sügisel saab kasutada tuule- ja vihmakindlat, talvel karvast muhvi. Eriti külmade ilmadega on võimalik karke enne õueminekut soojendada. Selleks tuleb kargud ära laadida.

Lihtne mõte
Gabriela Maria Taylor, Gustav Adolfi Gümnaasiumi 4. klass
Minu leiutise idee mõte hakkas liikuma tänu vanaemale. Vanaema kasutab poeskäimiseks alati riidest kotti ja et ta autoga ei sõida, käib poes jala või bussiga. Sageli jääb aga helkur bussistme külge kinni ja kaob ära. Siis tulingi mõttele, et igal riidest poekotil võiks peal olla helkurriba. Algul võiks niisuguseid kotte tasuta jagada, et inimesed harjuksid riidest kottidega ja säästaksid sedasi loodust ning satuksid vähem liiklusõnnetustesse.

Nohutorud
Maili Karus, Luunja Keskkooli 5. klass

Kuidas idee tekkis? Sain endale vesise nohu ja nina tilkus pidevalt. Et seda ära hoida, keerasin pehmest paberist rulli ja panin ninna.Vedelikku imavad, kuid nad ei tohiks paisuda.Pehmest materjalist.Neid saab apteegist, nad on erineva läbimõõduga (lastele, naistele ja meestele). Pikemast torust saab lõigata parajad jupid.Seest õõnsad, et hingata saaks.Osad neist on ravitoimelised.Lihtne ninna panna ja ära võtta, välja nad eriti ei paista.Odavad, sest nohuga kulub neid palju.

Kellele on leiutis mõeldud?Kõigile, kellel on probleeme nohu ja tilkuva ninaga.Nohutorud sobivad kasutamiseks tervele perele.

Valgustatud maabussipeatus
Andre Jalajas, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 5. klass
Paljud lapsed maal sõidavad kooli bussiga. Enamasti on aga hommikuti ja õhtuti bussijaamas bussi oodata pime ja kõle. Sellele on lahendus – kinnitades bussijaama katusele päikesepaneelid, on võimalik bussijaam valgustada ning lastel on turvalisem ning nad on ka bussi- ja autojuhtidele nähtavad. Bussijaamast lahkudes kustub valgus.

Õigekirjakontrolli äpp
Miko Sein, Tõrva Gümnaasiumi 9. klass
Probleem: Õpilased ei oska õigekirja ja kirjutatavad vigaselt. Õpetajad kulutavad liiga palju aega õigekirja kontrolliks.Lahendus: Õigekirjakontrolli äpp, mis leiab üles kõik kirjavead. Skaneerides teksti telefoniga, kuhu on installitud Õigekirjakontrolli äpp, leiab äpp üles kõik kirjavead ja tõmbab neile punase joone alla.Sihtgrupp: Õpilased, õpetajad ja inimesed, kes soovivad teksti õigekeelsust kontrollida.

Minikülmiku äpp
Mark Jõgar, Nõo Reaalgümnaasiumi 11. klass
Minikülmikute äpp ehk minikülmikud, mida saab nagu legoklotse üksteise otsa panna ja neid ka lukustada vastava rakendusega nutitelefoni abil, lahendab ühiselamutes ja haiglates olava külmikute vähese arvu probleemi. Lisaks kipub neid kohtades vahel ka toit külmikust ära kaduma.

Minikülmikut (rakenduse lukustamise osa) saab kasutada ka kodus, et jahedas säilitamist vajavaid ravimeid laste eest ära panna. Teiseks rakenduseks kodus on laste ülekaalulisuse ärahoidmine. Kooliealised lapsed on väga tihti terved päevad üksinda kodus ja keegi ei kontrolli, palju ja mida nad külmkapist võtavad.Samuti saab minikülmk-äppi seda kasutada lasteaedades neid riikides, kus lastele toit kodust kaasa pannakse.