Täna kell 15 algav häkaton saab kulminatsiooni 48 tundi hiljem ja reedeks peaks valmis olema Sikkuti sõnade järgi “klikitavad prototüübid”. “Ideaalis aga ka reaalselt töötav IT-lahendus või miks mitte ka valmis toode, mida ettevõte saab hiljem pakkuma hakata,” ütles ta. Kui nii juhtub, siis võivad tellijad ja tootja oma koostööga edasi minna, aga realistlik on oodata, et selle ajaga jõutakse luua toorlahendused edasise koostöö aluseks.

“Kõige minimaalsem asi mis saab juhtuda, et riik saab omale teadmise, kuidas mingit probleemi on võimalik lahendada ja sealt saab asuda targa tellija rolli juba,” ütles Sikkut. See ongi digiriigi häkatoni eesmärk.

Riigi probleeme on lubanud häkatonile tulla lahendama inimesed ettevõtetest Mooncascade, Taltech, Finestmedia, Reach U, Datel, Net Group, CGI, Flow-it, Pro-Ekspert, Devtailor, Producement, Helmes, Mikaels Labs, Alphablue, Vumonic, Fujitsu ja Optimist Digital.

20 probleemi avalikus sektoris

1. Eesti Linnade ja Valdade Liit – Inimene ei huvita, kas ta saab vajalikku teenust riigi või omavalitsuse kaudu, hetkel peab ta vajalikke e-teenuseid otsima mitmest erinevast kohast, kõigis nendes kohtades on nad erineva loogikaga ja ei ole omavahel sündmusepõhiselt seostatud. Näiteks annab omavahel tegevusi siduda sündmuspõhiselt lapse sünnist kuni kooli minekuni.
2. Eesti Rahvusraamatukogu – Soov muuta digitaalarhiivi materjalides teatavad fraasid täistekstides Google jaoks nähtamatuks.
3. Häirekeskus – Kuidas saada sündmuskohalt reaalajas pilte ja videoid?
4. Häirekeskus – Vajalik luua telefonikõnele vastajale teksti ette lugemise süsteem.
5. Justiitsministeerium – Juturobot õigusabi saamiseks.
6. Justiitsministeerium – Kohtulahendite isikuandmete 100% puhastamine klikiga.
7. Kaitsevägi – Kaitseväe reservüksuste formeerimise protsessi kiirendamiseks on vajalik asendada paberkandjal andmetöötlus.
8. Kultuuriministeerium – Kuidas efektiivselt muuseumikogudest dubleerivaid objekte tuvastada.
9. Kultuuriministeerium – Muuseumikogude inventuuride läbiviimise protseduur on aeganõudev ja kohmakas.
10. Maa-amet – Liitreaalsust kuvava süsteemi puudumine, mille abil saaks riik ruumiinfot kuvada.
11. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium – Inimesed soovivad olla liikuvad, kuid tänane ühistranpordisüsteem on aegunud ja ei vasta maapiirkonnas elavate inimeste liikumisvajadustele. Tehniline lahendus pakuks tänu nõudetranspordile sõltumatust ja vabadust valida aeg ja sõiduviis.
12. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium – Abiellumise puhul nimevahetuse terviklikult ühe suhtluskorraga toimima panek.
13. Rahandusministeerium – Riigivara müügi protsessi võimalik automatiseerimine.
14. Registrite ja Infosüsteemide Keskus – Ettevõtja valitud ärinime protsessi lihtsustamine.
15. Riigi Infosüsteemi Amet – Kuidas oleks võimalik Gmails lihtsasti dokumente digiallkirjastada.
16. Riigi Infosüsteemi Amet – Puudub lahendus, mis lihtsustaks inimestel riigiga suhtlemist ning vähendaks halduskoormust. Tuleks leida viis, kuidas jõuda inimesteni, et nad saaksid kätte ametlikud dokumendid, teavitused, meeldetuletused jne.
17. Sotsiaalkindlustusamet – Kuidas oleks võimalik puudega inimest teenindava sõiduki parkimislubade taotlemise ja väljastamise protsessi lihtsustada.
18. Sotsiaalkindlustusamet – Puhkusearvestust lihtsustav rakendus nii töötajale kui ka tööandjale.
19. Vabariigi Presidendi Kantselei – Vajadus pilvepõhise failide salvestamise ja jagamise platvormi järele, mis sobib infoturbe reeglite järgi avalikule sektorile.
20. Konkurentsiamet – Luua vahend, mis aitaks arvutada teenuse põhjendatud hinna.