Riigikohtu halduskolleegium rahuldas kaebuse. Riigikohus ei pidanud põhjendatuks kaebaja väidet, et mastist lähtuv kiirgus võib kahjustada tema ja ta pereliikmete tervist.

Küll aga leidis Riigikohus, et andes loa rajada mobiilsidemast kaebaja kinnistust 8 meetri kaugusele, pidi Tallinna linn arvestama, et mast võib vähendada naaberkinnistu väärtust. Seetõttu oleks linn pidanud kaebajale ehitusloa taotlusest teada andma ning ta ära kuulama.

Halduskolleegiumi sõnul pidanuks Tallinna linn kaaluma ja põhjendama mobiilimasti asukohavalikut. Linn eksis, kui leidis, et masti asukoha üle saab otsustada üksnes Elisa. Linna ülesanne oli arutada nii Elisa kui ka naabritega läbi võimalikud masti asukohad ning leida puudutatud inimeste õigusi ja muid olulisi huve arvestades kõige sobivam lahendus. Praegusel juhul ei olnud Riigikohtul võimalik veenduda, et tehniliste tingimuste tõttu või muudel põhjustel oli välistatud masti rajamine asukohta, kus see maaomanike õiguseid vähem riivaks.

Kaebaja taotles kohtult ka kahju hüvitamist tema omandi väärtuse vähenemise eest. Riigikohus selgitas, et üksnes kaebaja ehitusloa menetlusse kaasamata jätmine kahju hüvitamiseks alust ei anna. Riigikohus saatis kahju hüvitamise nõude uueks lahendamiseks halduskohtusse. Kahjuhüvitise väljamõistmiseks on alust juhul, kui halduskohus leiab, et masti oleks tõepoolest saanud rajada elamutest kaugemale. Samuti tuleb halduskohtul selgitada, kas kaebaja kinnistu väärtus masti rajamise tõttu ka tegelikult vähenes.