Uus loodav sisu on suunatud põhikoolile ning on mõeldud hüppelauaks e-eksamitele, mis ühel hetkel jõuavad samuti EISi.

Innoves juhib keskkonna loomist uuringute ja arenduskeskuse juhataja Aimi Püüa, kelle sõnul ei ole see mõeldud asendama olemasolevaid elektroonilisi teste või keskkondi nagu näiteks Kahoot, Õpiveeb, Tebo või muud analoogsed.

Konkurentsi tuleb juurde

“On suuremad ja väiksemad ettevõtted ning kirjastused, mis pakuvad elektroonseid õppevarasid. See on minu meelest väga mõistlik. Eesti hariduses on väga hea, et meil on eluterve konkurents,” räägib ta.

“EIS on riiklik platvorm, mida riik rahastab. Ühel hetkel peaksid sinna potsatama ka e-eksamid. Juba kolmandat aastat on kõik 6. klassi tasemetööd elektroonsed. See, et teeme ülesandeid on selle pärast, et kui õpilane hakkab ühel hetkel EISis tegema tasemetöid, põhikooli- või riigieksamit, siis õpilase seisukohalt on oluline, et ta on ennem sinna infosüsteemi pilgu sisse heitnud ning õpetaja on võtnud sealt ülesandeid ja suunanud õpilasi neid lahendama,” ütles Püüa.

Suurimaks erinevuseks EISis olevate testide ja muude keskkondade vahel ongi see, et riiklikus keskkonnas olevad testid vastavad alati õppekavale ning neid on kontrollinud mitmed spetsialistid.

Testide automaatse hindamise suureks eeliseks on õpetaja aja säästmine ning õpilaste tulemuste analüüsimine. Ülesanded on interaktiivsed ning kasutavad ära pildi-, video- ja helimaterjalide võimalusi.

Kuna keskkond on ligipääsetav veebibrauseri kaudu, siis ei ole kasutatavate seadmete osas otseseid piiranguid, kuid Innove nägemusel on teste kõige mõistlikum teha arvuti, mitte nutitelefoni ega tahvelarvuti kaudu.

Detailne ja personaalne tagasiside

Kui mõni õpilane on teistest võimekam või vajab järeleaitamist, siis just läbi uudse keskkonna saab õpetaja määrata just õpilase teadmistele vastavaid ülesandeid.

“Kui ma olen õpetaja ja mul on klassis 30 last ja teeme 2. klassi ülesannet, näiteks arvutamine 20 piires. Kui teeme tunnikontrolli ära, siis korjan tööd kokku ning parandan ära, näen, et kümme õpilast ei oska ja 20 oskab, siis kümnel soovitan veel harjutada,” räägib ta.

Diagnostiline test annab lisaväärtust. Kui laps teeb testi ära, siis arvuti näitab, mida laps ei oska. Näiteks ta oskab küll 20 piires arvutada aga teeb vigu peamiselt üle kümne arvutamisel. Testid on ehitatud üles nii, et nad otsivad üles lüngad. Me tahame, et õppimine oleks personaalne,” täpsustab Püüa.

Praeguseks on valminud 70 ülesannet matemaatikast, üldõpetusest ja loodus-, sotsiaal- ning võõrkeelte valdkondadest. Püüa tunnistab, et süsteemi arenduse käigus ei ole mõeldud ligipääsetavuse küsimusele ehk kuidas saavad keskkonnast kasu lõigata vaegnägijad ja -kuuljad.

Kasutamise üle otsustab õpetaja

Kuigi riik on loomas lahendust, mis aitab nii õpetajaid kui õpilasi, siis nende kasutamise üle otsustab iga õpetaja iseseisvalt. Õpetaja otsustada on ka see, kas teste tehakse koolis või kodus ning mitu korda saab testi teha. Testi tegemise ajal veebibrauseri sulgemisel salvestub hetkeseis ning uuel sisselogimisel saab jätkata kohast, kus pooleli jäädi.

Infosüsteemi on arendatud juba 2010. aastast, kuid sisu hakati looma 2017. aastal.

Püüa hinnangul on vähetõenäoline, et keskkonna loomisele on aega, vaeva ja raha kulutatud, kuid õpetajad ei võta seda kasutusele. Iga diagnostilise testi valmimise järgselt edastab Innove need õpetajatele ning küsib tagasisidet.

Sellega üritatakse hoiduda olukorrast, kus luuakse teste, mille järele ei ole reaalset vajadust. Konstruktiivset tagasisidet on saadud EISi kasutusmugavuse kohta ning selles osas on sel aastal muudatusi tulemas.

Suuremalt võetakse keskkond kasutusele järgmisel või ülejärgmisel aastal. Esialgu keskendutakse põhikoolile aga kui ülesannetega on valmis saadud, siis hakatakse mõtlema ka gümnaasiumile.