Uudis

Savisaar süüdistab maanteeametit absurdses käitumises, kuid amet ei näe endal süüd

Riigikogu lairiba toetusrühma esimees Erki Savisaar.Foto: Sakala

Sel nädalal arutati riigikogu lairiba toetusrühmas interneti baasvõrguga ühendatava nii-öelda viimase miili väljaehitamist. Toetusrühma arutelu käigus selgus, et projekti suurimaks takistajaks on osutunud maanteeamet.

Toetusrühma esimees Erki Savisaar ütles Geeniusele antud kommentaaris, et maanteeamet leiab absurdseid põhjendusi, miks amet ei kooskõlasta sidetrasside paigaldamist.

Lisaks sellele ei arvesta amet Savisaare sõnul sidetrassidega ka uue maanteede ehituse käigus. Ameti esindaja väitel ei ole nad pahatahtlikult käitunud ega otsinud põhjuseid, miks tehnovõrke teemaale mitte lubada.

Savisaar: võimalik on leia paremaid lahendusi

Esmaspäevasel kohtumisel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, riigi infosüsteemi ameti, Eesti linnade ja valdade liidu ja elektrilevi esindajatega käsitleti riigikogus nii lairiba baas- kui jaotusvõrgu ehituse hetkesisu kui ka töös olevaid arendusi.

Geeniusele antud kommentaaris ütles toetusrühma esimees Erki Savisaar, et maanteeamet on viimase miili peamiseks takistajaks osutunud peamiselt kahel põhjusel.

“Üks on see, et kui maanteid ehitatakse või renoveeritakse, siis unustatakse kõrvalt sidetrassid ära. Kui tagantjärele püütakse saada kooskõlastusi kaablite paigaldamiseks või üle maantee viimiseks, siis leitakse absurdseid põhjendusi, miks seda teha ei saa, ala meil on plaanis selle koha peale teha tunnel või midagi sellist,” ütles ta.

Savisaar tõi välja, et tema nägemusel on võimalik leida paremaid lahendusi. Tema sõnul on riigiasutuste ja ettevõtete ülesanne teha koostööd, mitte leida takistusi, miks midagi teha ei saa.

Maanteeameti strateegilise planeerimise direktor Martin Lengi ei nõustu Savisaare seisukohaga kinnitades, et maanteeamet ei ole käitunud pahatahtlikult ega otsinud põhjuseid, miks tehnovõrke teemaale mitte lubada. Lengi sõnul ei ole selles kahtlust, et sidetaristu arendamine on vajalik.

“Maanteeamet on teinud koostööd nii elektrilevi, muude võrguarendajate kui ka vastava taristu projekteerijatega ning proovinud aidata kaasa viimase miili rajamisel mõistlike lahenduste leidmisele. Teeprojektide koostamisel on tehnovõrkude omanikud kaasatud. Maanteeamet saab arvestada muu taristu osas nende vajadustega, mida teenusepakkujad on projekteerimise käigus välja toonud,” ütles Lengi.

Maanteeameti küsimuse lahendamisesse kaasatakse minister

Konkreetsest riigikogu toetusrühmast rääkides väitis Lengi, et maanteeamet ei ole selle töös osalenud ning nende pole toetusrühm ka pöördutud.

Savisaare kinnitusel kavatsevad nad järgmisele kohtumisele kutsuda ka maanteeameti esindaja ning ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kaimar Karu, kellega hakatakse arutama koostöö parandamist maanteeametiga.

“Teede ehitusobjektide raames on väga keeruline hinnata millist taristut erinevad teenusepakkujad vajavad. Eelkõige oleks sellistel juhtudel vajalik tehnorajatiste omanikepoolne õigeaegne vajaduste selgitamine ja valmidus vastavatesse võrguelementidesse investeerida. Maanteeamet peab hoolitsema, et riigitee rajatised säiliksid ja oleksid ohutud, samuti arvestama riigiteede hoolduse ja arendusvajadustega. Erinevatel põhjustel võib teega külgnevalt olla asukohti, kuhu tehnovõrgu rajamine ei ole mõistlik või otstarbekas,” lisas strateegilise planeerimise direktor.

Viimase miili projekti tarbeks on riik elektrilevile eraldanud 20 miljoni euro suuruse toetuse. Elektrilevi viimase miili projekt pidi algama juba tänavu märtsis. Projektis esines aga mõningaid takistusi, mistõttu saadi ehitusega alustada alles juulis.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.