Internetis on parem, kui Sa iseennastki nimepidi ei nimeta. Sest kui sul pole nime, siis ei saa keegi Sinu peale ka näpuga näidata ega Sind taga rääkida. Ja kui Sa end pärisnimega ei nimeta ja teistelgi nimetada ei lase, siis pole ka ohtu, et öösel mõni ülalmainit elukatest Sinu uksele koputama tuleb.
Noorem rahvas ütleb – anonüümsus ja pseudonüümsus. Aga targutagu palju tahavad, nimes on vägi. Nime nimetades vägi kaob. Sestap pole mõtet iseenda väge lihtsalt niisama netipläraks ära kinkida.
Teine nõuanne: tutvustamine
Inglastel on tutvustamine väga tähtis. Kuniks Sind pole uue külaelanikuga tutvustatud, ei peaks Sina temaga üldse rääkima. Isikud, kes Sulle tutvustamata jäetakse … no eks sel tavaliselt mingi põhjus on – mingi äri- või voodi- või kapiasi, mida avalikkus ei tea ega teada ei taha.
Internetis peaksid Sa käituma samamoodi – sinu sirvik ärgu musitagu veebisaiti, mida ta varem pole kohanud ega Sina ise ära virtuaalmiilutse Nigeeriast pärit tõmmude meestega, keda Sa ilmsi näinudki pole. Sest Põrgu eeskojas asub katel numbriga 419 ja internetijuhe jookseb otse sinna katlasse.
Noorem rahvas ütleks tutvumise ja tutvustamise kohta, et Sina ei pea mitte olema see “early adopter”, kes kõik riskid enda kanda võtab. Uudishimutse vähem ja mine uue seenekoha kallale kolistama ikka alles siis, kui karu on esimesed seenelised ära näinud ja neist kõhu täis söönud.
Kolmas nõuanne: plärajuttude levitamine
Vaata, igasuguste juttudega Internetis on nagu naabri-Vilhelmiinega, et nigu temale midagist räägid, nii järgmisel päeval kogu kõrtsituba seda ka teab. Ning pärast võid musta valgeks väita kasvõi sada korda, aga seda ei usu enam keegi. Et inimesi tagasihoidlikumaks kasvatada, hoolitses Vanajumal, et igas külas elaks vähemasti üks kuulujutulevitaja, aga Internetis paigutas ta pläralevitamisdeemoni suisa igasse serverisse.