“Rohkem või vähem täiuslikud kvantarvutid on võetud kasutusele rohkem ja vähem salajaste suurfirmade ja kaitseagentuuride poolt mingite eriülesannete lahendamiseks,” ütles ta.

Suure keerukusastmega massivset paralleelsust nõudvate ülesannete lahendamise tõttu näeb teadur taskukohastel kvantarvutitel vajadust.

“Praegu areneb väga kiiresti ka teaduslaborite poolt kaugtöö vormis kvantarvutite kasutamine. Iga inimese taskusse võib kahelda. Kui õnnestuks panna tööle midagi footonitega ja toatemperatuuril. Midagi võib õnnestuda ka suhteliselt lihtsalt realiseeritavate pooljuhtide kvantaukudega. Võib-olla mingi krüptograafiatehe, mida võib lugeda elementaarseks kvantprotsessinguks,” ütles Udal.

Kvantarvutid mõjutavad mingil määral juba praegu tavakasutajaid läbi Google’i serverifarmide parema ja kiirema otsingu kaudu.

“Kiiresti pakkudes neli põhilist kasutusala oleks: kiiremad otsingud, igasugused äratundmised, teadussimulatsioonid (nt. ilmaennustused), optimiseerimisülesanded väga suure arvu variantidega, krüptograafia lahtimuukimine,” leiab Udal.

Suurimat mõju tavakasutajatele kvantarvutite poolt näeb ta aga paroolide laialdases lahtimuukimises kvantarvutite abil.

“Siis ilmselt kogu praegune krüpteerimine peab muutuma. Eesti peaks kiiremas korras kompetentse hakkama arendama, aga teadusrahastus on teatavasti vähikäigul,” lisas ta.