CERNil on lähiaastatel plaanis viia oma Hadroni põrgutis läbi suurematsorti uuendused, kuid tehnikud avastasid probleemi – nimelt puudub osakestekiirendite juures ruum uute kaablite jaoks.

Varem, kui kiirendeid uuendati, asendasid tehnikud ka juhtmeid, kuid jätsid vanad juhtmed seejuures alles. Nüüd on kiirendis ligi 9000 erinevat kaablit, mis sõna otseses mõttes ei vii kuhugi ja ripuvad lihtsalt tühjalt.

Nüüd on CERNil plaanis leida üles kõik 9000 tühjalt rippuvat juhet ja need eemaldada, kuid seejuures ei tohi unustada, et tegu on maailma suurima ja kallima eksperimendiga, sestap ei ole isegi juhtmete välja tõmbamine selle juures lihtne. Parimal juhul võib vale juhtme välja tõmbamine kaotada mõne andmevoo kiirendist, halvimal juhul võib juhe olla seotud aga mõne turva-või kaitsesüsteemiga, mis võib kogu põrguti sootuks seisata.

Insenerid saavad juhtmete kallal töötada vaid kord aastas, kui leiab aset põrguti tehniline hooldus, mil see seisatakse paariks kuuks. Juhtmetega alustati tööd juba novembris, kuid enne järgmise aasta tehnilist hooldust ühtegi juhet ei eemaldata. 60-pealine meeskond tahab olla kindel, et nad ei ole eemaldamas mõnd eluliselt tähtsat kaablit ja ka seetõttu, et aega lihtsalt pole.

Iga kõnealune juhe on umbes 50 meetrit pikk, ulatudes maapealsetest ehitistest alla süsteemini, mis osakesi kiirendisse saadab.

Suur hulk juhtmetest on seotud mitmeid uuendusi läbinud kontroll- ning turvasüsteemidega. Proton Syncrotron, vanim kolmest kiirendist,paigaldati juba enne põrguti ehitamist 1959. aastal. Sellega seotud juhtmed võivad täita mitmeid ülesandeid, alates andmete kiirendisse saatmisest kuni vaakumkambri ventiilidele signaalide saatmiseni.

Kaablite identifitseerimist alustati juunis, kui iga kaabli asukohta ning funktsiooni sisaldava andmebaasi abil asuti identifitseerima nn surnud juhtmeid. Kuid andmed ei pruugi olla täpsed, sestap tuleb iga kaabel käsitsi üle kontrollida.

Avafoto: CERN
http://press.web.cern.ch/photos-images