Olukorra tegi kummaliseks see, et remonti viies fikseeriti, et telefoni esi- ja tagaküljel on kaitsekile, aga remondist telefoni kätte saades kilet enam ei olnud ja ekraanil olid kriimud.
Telia sõnul oli tegemist klienditeenindaja inimliku eksitusega, kes tahtis olukorda fikseerides üles märkida, et kaitsekile on üksnes telefoni tagaküljel.
Komisjon ei leidnud lahendust sellele, mil hetkel ekraanile tekkisid kriimud ja kas klienditeenindaja eksis või tekkisid kriimud telefoni parandades. Küll aga otsustas komisjon, et kliendile on põhjustatud põhjendamatuid ebamugavusi, sest müüdi puudustega telefon ja hiljem keelduti ekraani parandamast.
“Telefoni vastuvõtmisprotseduur ja selle käigus telefoni seisundi fikseerimiseks koostatav dokument on selleks, et olukord fikseerida ja vaidluse korral sellele tugineda. Kui selles dokumendis on viga, siis on ainus viis kuidas huvitatud isik saab selle kõrvaldada –tõendada, missugune oli telefoni olukord üleandmise hetkel,” märgib komisjon oma otsuses.
Komisjon lisas, et inimlik eksitus on kahtlemata võimalik, see on iga inimese poolt tehtava toimingu puhul loomulik ning töösuhte puhul vastutab oma töötaja poolt tekitatud kahju eest tööandja, milleks antud juhul eeldatavalt on Telia. “Esitatud tõendite põhjal ei olnud telefonil selle kauplejale üleandmisel vigastusi, samuti oli telefoni esipaneelil kaitsekile,” lisab komisjon.
Otsusega peab Telia hüvitama kliendile telefoni väärtuse summas 399 eurot.
