Aastaks 2050 hinnatakse kuulmiskahjustusega inimeste hulka maailmas 2,5 miljardile. 

Nende hirmutavate numbritega on ilmselt kursis ka kõrvaklappide tootjaid, sest viimastel aastatel on hakatud tegema jõudsaid samme selle nimel, et kõrvaklapid, mis võivad olla kuulmislanguse põhjustajaks, muutuks nüüd kuulmislanguse kompenseerijaks. 

Kuulmislanguse vastu enamasti rohtu ei ole ja kuigi internetis võib selliseid “ussiõli” reklaame leida, siis ilmselgelt on tegu pettustega. Tavaliselt aitab kuulmislangust kompenseerida kuulmiabivahend, kuuldeaparaat või kuulmisaparaat, mis sisuliselt on väike mikrofon ja kõlar kõrvas. 

Tehnoloogia areng on lõpuks jõudnud tasemele, et seadmed ja võimalused, mis varasemalt olid eranditult tervishoiutöötajate käsutuses, on mugavalt muutunud tavainimese elu igapäevaosaks- südamerütmi, vere hapnikusisaldust ja muid meditsiinilisi andmeid mõõdavad randmel erinevad spordi- ja nutikellad nagu muuseas. 

Ja randmest liigutakse vaikselt muudele kehaosadele. Apple ja Samsung on teinud olulisi samme selleks, et nende kõrvaklapid muutuks järk-järgult paremaks abivahendiks neile, kes muidu väga hästi ei kuule. 

Samsung väidab, et nende uuringu kohaselt võivad Galaxy Buds Pro klapid olla abiks kerge ja keskmise kuulmislangusega inimestele. Klappidel on “Ambient Sound mode”, mis uuringu kohaselt aitab kasutajatel paremini kuulda, esialgu vähemalt vaikses keskkonnas. 

Apple on samuti oma AirPodsid kuuldeaparaatideks muutnud. Alates iOS versioonist 14 on lisatud seade “Headphone Accommodations”, kus on helipildi täpsustamiseks ja võimendamiseks erinevaid valikuid ning iOS versioonis 15 on lisatud funktsioon nimega “Conversation Boost”, mis tõstab esile inimeste kõne “Transparency” reziims. 

Apple plaanid AirPodsidega on muidugi oluliselt suuremad ja tunduvad lähtuvat teesist “kõrv on uus käsi”. Tulevaste plaanide kohaselt hakkavad AirPodsid mõõtma kõrvade kaudu kandja kehatemperatuuri ka kehahoiakut. Viimane on muidugi eriti hea uudis kõikidele istuvat tööd tegevatele inimestele või lihtsalt vähese liikumisharjumustega inimestele – on ju rühi ära vajumine ja halvad tööasendid täiesti arvestatav probleem ning mis võiks olla veel parem, kui tehnoloogiline abimees, kes hüüatab õigel hetkel- selg sirgu, pea püsti ja edasi! 

Suurte kõrval on üks teine väiksem, aga siiski väga tuntud tootja teinud veel huvitavama sammu. Kõigile hästi teada audioseadmete ja kõrvaklappide tootja Bose, tõi Ameerikas müügile päris kuuldeaparaadid. Erakordseks teeb selle sammu fakt, et kuuldeaparaatide turg on seni olnud tugevalt meditsiinivaldkonna ettevõtete käes. Kuid paistab, et tehnoloogia areng ning tehnoloogiafirmade vajadus laieneda teeb teed vastavate seaduste ja regulatsioonide lõdvendamisele, mis seni kuulmisabivahendite turgu suhteliselt muutumatuna hoidnud on.  

Proovin AirPodse kuulmisabivahendina

Testimiseks on mul isiklikud AirPods Pro esimese generatsiooni klapid. 

Olen neid klappe kasutanud üle aasta kõnedeks, muusika kuulamiseks ja üldiselt olen nendega väga rahul. Isegi minu kuulmislangusega on heli võimsus, kvaliteet ja kasutusmugavus väga head. 

Enne testimise juurde minekut pean veel mainima, et vahetasin kaasa tulnud silikoon otsikud vahtkummist nn foam-otsikute vastu, täpsemalt on tegemist tootega “Comply Foam Tips 2.0”. Põhjus lihtne – silikoonotsikud kippusid kõrvast välja vajuma, vahtkummist otsikutega seda probleemi ei ole, need püsivad kõrvas naelutatult, soovitan soojalt!

Kuidas seadistada?

Teatavasti on AirPodsidel kaks põhilist tööreziimi – “Noise cancellation” ja “Transparency”. 

Kui esimene on välise müra summutamiseks, siis viimane on vastupidi välise heli kuulajale läbi laskmise reziim. Just selle reziimi jaoks on Apple lisanud võimaluse võimendada väljast tulevat heli ehk muutes klapid efektiivselt kuuldeaparaadiks. 

Heli võimendamiseks on kõigepealt vaja sisse lülitada “Headphone Accommodations”. 

Settings → Accessibility → Audio/Visual → Headphone Accommodations.

AvaSeejärel liigu kõige alla ning vajuta “Transparency Mode” peale ja lülita sisse “Custom Transparency Mode”.

Nüüd on võimalik erinevate seadetega mõjutada seda, kuidas AirPodsid sulle välist heli edastab.

Kõige olulisem neist on “Amplification”, mis lihtsalt võimendab väljaspoolt kostuvat heli. See seade ei mõjuta meedia heli ehk siis telefonist tulevat heli nagu kõned, videod jne. 

“Ambient noise reduction” annab võimaluse taustamüra hulka suurendada või vähendada. 

“Conversation Boost” võimendab üks-ühele kõnelemisel inimhääle kuuldavust, aga miinusena kaob ümbritsev heli ehk siis see toimib natuke analoogselt “Ambient noise reduction” seadega. 

Lisaks tegin ära “Custom audio setupi”, mis asub  “Headphone accommodation” vaates. Siin saab iga kasutaja helipilti oma maitse järgi timmida, aga kuulmislanguse korral tuleks valida audiogrammi põhine seadistus. 

Kui sisestada audiogramm ehk täpsed andmed kuulmise kohta, siis selle järgi seadistatakse kogu seadmest tulev heli kõlama kasutajale loomulikumalt – tulemusena peaks kasutaja kuulma helisid nii nagu kuuleb seda normaalse kuulmisega inimene, rikkalikult ja detailselt. 

Kaks nädalat kasutamist jätsid positiivse mulje. “Amplification” töötab nagu lubatud – kõik heli saabud kõrva võimendatuna ja aitab tavaolukordades hakkama saada, inimestega normaalselt suhelda, telekat vaadata ja kõlaritest muusikat kuulata. 

Esimesed sammud tehtud

Tasakaalu leidmine erinevate seadete vahel osutus küll keeruliseks. Lõpuks ma loobusin täiesti “Ambient noise reductionist”, see on nullis, las tuleb parem kõik läbi ja aju ise otsustab, mis on oluline, mis mitte. Samuti tundub, et “Conversation boost” on asi, mille kasutamiseks ma ei leidnud sobivat olukorda – seda lihtsalt polnud vaja või efekt oli pigem väike. Selle sisse lülitamisel fokuseeritakse mikrofonid ees kõnelejale, aga see ei toimi alati veatult ning näiteks pea keeramisel, tugevama taustaheli ilmnemisel või kõneleja liikumisel muutub võimendus katkendlikuks. 

Kokkuvõtteks toimivad funktsioonid nii nagu lubatud ja AirPodsidest heli võimendajana on tõesti abi. Kas neist saab kuuldeaparaatide “killer” või ei, seda näitab ainult aeg. Vähemalt esimesed sammud selles suunas on tehtud…