Kuigi varastatud paroolid olid krüpteeritud, tasub kasutajatel vahetada korduva kasutuse korral oma salasõnu ka teistel platvormidel.

Esimesed teated Internet Archive’i andmelekkest jõudsid avalikkuseni siis, kui veebisait kuvas kolmapäeval sõnumit: “Kas olete tundnud, nagu Internet Archive jookseks pulkadel ning oleks pidevalt hävitusliku andmelekke äärel? See just juhtus. Näeme 31 miljoniga teist HIBP-s!”

HIBP viitab saidile Have I Been Pwned, mis laseb interneti kasutajatel kontrollida, ega nende andmed ei ole mõne turvaintsidendi kaudu lekkinud. Saiti haldab turvaekspert Troy Hunt, kes väidab, et rünnaku toimepanija oli mõned päevad tagasi jaganud 6,4 GB andmeid, mis hõlmasid e-posti aadresse, kasutajanimesid, parooli muutmisaegu, krüpteeritud paroole ja muud siseinfot.

Internet Archive ja selle teenused pole hetkel ka töökorras, kuna nädala algusest saadik on võideldud igapäevaste DDoS rünnakutega. DDoS rünnak on niiöelda ummistusrünne, mis koormab suures hulgas päringute saatmise kaudu sihtvõrgu üle ning takistab teenuse saadavust.

Pole selge, kas eri rünnakute taga on sama toimepanija. DDoS-rünnakute eest kaitset pakkuva firma Nexusguard direktor Donny Chong rõhutab, et tihti on selliste rünnete taga poliitilised motiivid, ning ta usub, et Internet Archive pole siinkohal erand.

“Kuigi 31 miljonit kasutajat paljastanud andmelekke põhjustaja pole teada, on DDoS-rünnakute eest võtnud vastutuse Palestiina-meelne küberrühmitus Black Meta,” räägib Chong

Internet Archive on 1996. aastal asutatud mittetulunduslik kataloog, mis pakub vaba ligipääsu arhiveeritud digimaterjalidele nagu veebisaitidele, rakendustele, muusikale, videotele ja dokumentidele. Internet Archive propageerib vaba ja avatud internetti.

Wayback Machine on olnud asendamatu arhiiv ja tööriist, mis jäädvustab veebisaite ja kuvab nende eelnevaid versioone kasutajatele.