Kõik 300 tegevväelast ja tsiviilteenistujat ei ole siiski värskelt tööjõuturult värvatud. “Küberväejuhatus komplekteeriti senise staabi- ja sidepataljonis ning peastaabi J6 osakonna põhjal, kust senised inimesed töötasid,” rääkis küberväejuhatuse staabiülem major Silver Andre intervjuus Geeniusele.

Ent vaja on ka uusi inimesi. “Ega kerge ei ole. Me ei jõua erasektoriga konkureerida,” möönab ta, ent omad trumbid värbamisel kaitseväel siiski on.

Miks tööle tulla? Kaitseväes ei pea raha tegema

“Kaitseväe ja erasektori vahe on see, et inimesele antakse üsna vabad käed ning siin ei tule raha teha. Oma töö tulemus tuleb muidugi ära teha, aga seda ei pea rahas mõõtma. See on kõige suurem vahe,” ütleb major Andre.

Kohati võib kaitseväes puutuda kokku ka väga spetsiifilise riistvaraga, mida Andre sõnul erasektoris ei näe, näiteks uuemad relvasüsteemid, milles IKT on oluline osa.

Tegelikult ei võtagi kaitsevägi erafirmasid peamise kohana, kust töötajaid värvata. Peale 300 tegevväelase ja töölepinguga töötaja koolitab küberväejuhatus veel aastas välja 200 ajateenijat.

Välja õpetatud inimesi hakkavad erafirmad üle meelitama

“Ja sellepärast on meie esmane värbamiskoht need samad ajateenijad, kelle õpetame nullist välja. Teistel era- ja avaliku sektori asutustel ei ole sellist võimalust,” ütles Andre ja lisas, et muidugi arvestatakse sellega, et väljaõpetatud spetsialisti hakkab erasektor jälle kaitseväest varem või hiljem üle meelitama.

Osalt konkureerib kaitsevägi ka avaliku sektoriga, aga palgarallit teha ei saa ja ei taha, sest ülejäänud avaliku sektoriga hoitakse sarnast palgataset Fontese palgauuringu järgi.

Küll aga on tihe koostöö näiteks Tallinna tehnikaülikooliga, kus annavad loenguid ja õpetavad mõned eksperdid, kes töötavad küberväejuhatuses.

Küberkaitsest kuni -rünnakuteni

Küberväejuhatusel on üheksa ülesannet, muu hulgas kogu kaitseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning küberkaitse korraldamine.

Lisaks tegeleb uus väejuhatus “operatsioonide korraldamisega küberruumis”, mis tähendab nii IKT vahendite tagamist, infooperatsioonie küberkaitset kui ka küberrünnakute korraldamist.

Rahuajal käib selle töö planeerimine ja ettevalmistamine, harjutatakse suletud keskkondades nagu suurõppusel Locked Shields.

Peale väljaõppe ja muude tugiülesannete kuulub aga küberväejuhatuse alla ka infooperatsioonide korraldamine ja teavitustöö toetamine, mis tähendab tööd kaamera, mikrofoni ja veebimeediaga.

Lisaks lubab major Silver Andre, et kui paari kuu pärast Vabaduse väljakul aastapäevaparaadi peetakse, marsivad seal ka küberväelased.