Kogu asja teeb omapäraseks asjaolu, et see metallkett ei istu kuskil pangas luku ja riivi taga, vaid on jagatud kõigi selle kasutajate vahel. Kui selle plokiahelaga seotakse spetsiaalne virtuaalvääring, nimetatakse seda coin’iks, plokiahelale vaid tuginevat aga token’iks.

Tuntumad virtuaalvääringud on näiteks Bitcoin ja Etherium, kuid siinkohal tasub teadvustada, et virtuaalvääringute puhul ei ole tegu ametliku valuutaga. Krüptoraha väärtus seisneb peamiselt selles, et kasutajad näevad selles väärtust või see täidab rahaliselt hinnatavat funktsiooni.

TTJA-l on juba mitu ilmekat näidet

Esimese juhtumi puhul tegi tarbija pärast müügikõnet ülekande otse virtuaalvääringut vahendava inimese kontole. Kui hiljem proovis tarbija sellest lepingust taganeda, siis väideti, et esiteks pole see võimalik ning teiseks pole see mõistlik — kohe pidavat Eesti finantssüsteem muutuma ning jäävad kehtima euro ja OneCoin. Kui tarbija soovis siis oma virtuaalvääringu sugulasele üle kanda, sai seda teha kas väga väikeses mahus või pidi vahendajale juurde maksma, et seda korraga teha.

Neid probleeme saab ära hoida, kui igasuguste investeerimisotsuste langetamisel teha põhjalik eeltöö konkreetse krüptorahavõrgustiku ja selle kaudu tegutsevate isikute kohta. Internetis on leitavad näiteks finantsinspektsiooni poolt OneCoini virtuaalvääringu kohta tehtud hoiatus, Äripäevas on avaldatud artikleid OneCoin’i ohtudest ja viimatisest kohtuotsusest.

Vahel proovitakse virtuaalvääringute müüki peita treening- või koolituspakettide taha. Turundusmaterjalides või isegi kodulehel ei ole võimalik virtuaalraha otse osta. Tarbijale esitletakse erinevate tasemetega koolituspakette, millega tuleb lihtsalt teatud koguses virtuaalraha või token’eid kaasa.

Teises juhtumis köitsid tarbija tähelepanu ühe teise virtuaalvääringu reklaamid Youtube’is, mis kutsusid aktiivselt oma platvormiga liituma. Lähemal uurimisel selgus, et virtuaalvääringuid ei müüdud, vaid müüdi hoopis kaevandamiseks vajalikku riistvara. Iga seadme ostuga ning paketiga liitumisel saadi preemiaks natuke virtuaalvääringut.

Kuid ka siin tekkis küsimus selle virtuaalvääringu tegeliku väärtuse kohta. Krüptoraha oli võimalik nende enda loodud platvormilt küll eurode eest osta, aga virtuaalvääringu eurodeks vahetamise võimalust lubati ainult tulevikus. Selle krüptoraha eest sai asju osta vaid ühel nende loodud platvormil ja sedagi väga piiratud tootevaliku seast. Sisuliselt ostis tarbija kalli seadme, mis tootis midagi, millel puudus tema jaoks igasugune väärtus.

Muru rõhutas, et iga tehinguotsus peab olema läbimõeldud ja kaalutletud, veendumaks nii tehingu enda kui ka sellega kaasnevate rahaliste ja muude kohustuste ja riskide sobivuses. Seejuures tuleks enne iga tehinguotsust tutvuda informatsiooniga, mis on ettevõtja kohta avaldatud erinevatel internetilehekülgedel, sealhulgas ka erinevad suhtlusportaalid ja foorumid.

Kuidas ära tunda krüptopettust? 10 ohumärki, millele tähelepanu pöörata

1. Ettevõte pole tuvastatav.
2. Pakutakse väga kõrget tootlust.
3. Kasutatakse palju tehnilisi termineid segamini, enamasti nende tähendusi avamata.
4. Pakutakse investeerimiseks enda loodud virtuaalvääringut, kasutustokenit või nendel põhinevat maksekaarti, kusjuures lubatakse, et seda saab või kohe-varsti saab kasutada igapäevatoiminguteks (näiteks poest leiva ostmiseks). See, et virtuaalvääringut nimetatakse varaks, ei tähenda alati, et sellel on väärtus.
5. Räägitakse paljudest (viiest ja enamast) erinevatest investorite tasemetest.
6. Virtuaalvääringut osta ja investeerimisse siseneda on lihtne, kuid väljumistingimused on jäetud kirja panemata või esitatud arusaamatult.
7. Lepingutingimused näevad ette, et tarbija ei või suhelda meediaga või rääkida avalikult konkreetsest krüptoskeemist.
8. Eesti tarbijaturule suunatud krüptoskeemi lepingutingimused on võõrkeelsed ning lepingule kohaldub väljaspool Euroopat asuva riigi õigus.
9. Virtuaalvääring peidetakse teise toote taha. Näiteks: „Osta meie plaatinum koolituspakett, saad 1000 TTJA coini, 10 TTJA kaevandamisluba“.
10. Investeerimisstruktuur sarnaneb Ponzi või püramiidskeemile, kus krüptorahaskeemiga liituja rahast makstakse varasematele liitujatele või kus tarbija saab tulu peamiselt teiste tarbijate süsteemi kaasamisest.

Kuidas vältida pettasaamist?

• Kontrolli, kas finantsinspektsioon on avaldanud konkreetse krüptovääringu kohta seisukohti või hoiatusi.
• Tee krüptoskeemi kohta internetis taustauuring. Otsi näiteks Google’i abil: „Is X Coin a scam“ ja vaata, kas otsingu vastused äratavad usaldust.