Uudis

Riigiametniku sõnul kuulub Huawei kõrge riskiga tehnoloogia hulka

Riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk.Foto: Aron Urb (EU2017EE)

Artikli sõnastust muudetud 14. mail kell 16:44.

Riigi küberturvalisuse poliitika juhi sõnul kuulub Huawei kõrge riskiga tehnoloogia hulka. Oma sõnavõtus tugines ametnik Ameerika Ühendriikide, Euroopa Liidu ning välisluureameti informatsioonile.

Sel nädalal sai selgeks, et sideoperaatorid peavad alates 5G võrkudest hakkama seal kasutatavaid seadmeid riigiga kooskõlastama. Kuidas see täpselt käib ei ole veel teada, kuna selleks vajalik määrus ei ole veel valminud.

Elisa, ehk ainus operaator, mis on öelnud, et rajab 5G-sidevõrgu Huawei seadmetega ootab riigilt infot, kuidas hüvitatakse seaduse muudatusest tekkiv rahaline kahju. Selle üle riik hetkel ka vaagib.

Seadusmuudatus oli vajalik

Riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk ütles täna Geeniusele, et sel nädalal riigikogus vastu võetud elektroonilise side seaduse muudatus oli vajalik selleks, et turuosalistel oleks selgus majas. Kuigi seadus andis valitsusele juba võimalusi piirangute seadmiseks ei olnud see sellisel kujul piisav, et seada piiranguid konkreetsete tootjate osas. 

Seaduse muudatusest tulenevalt peavad alates 5G-sidevõrkude loomisest operaatorid riigiga kooskõlastama võrgu loomisel kasutatavad seadmed. Samas seisneb Rikki sõnul sidevõrkude keerukus selles, et neid peab ehitama sarnaselt laste ehitusklotsidega.

“Keerukus on selles, et sidevõrke ehitatakse nagu LEGO klotse. See tehnoloogia, mis on praegu olemas dikteerib ka järgmised klotsid mitmeteks aastateks. Näiteks, kui Elisa on viimastel aastatel teinud investeeringuid Huaweisse, siis on neil õigustatud ootus, et saavad seda kasutada kuni elutsükli lõpuni kuna varem ei ole julgeolekuküsimusi päevakorda tõusnud. Nüüd on need kohad, kus püüame ettevõtetega läbirääkida, mis hetkest võtame kõrge riskiga tehnoloogia suuremasse fookusesse kui ülejäänud asjad,” ütles Rikk.

Küsimuse peale, kas Huawei kätkeb endas kõrgemat riski ning sellest tulenevalt on tõstatunud julgeolekuküsimus, vastas Rikk jaatavalt.

“Kui vaatame, mida meie liitlane Ameerika Ühendriigid on öelnud. Kui vaatame, kuidas on Euroopa Liit protsessi käsitlenud, küll 5G kontekstis ja kui vaatame välisluureameti aastaraamatut, siis võime öelda küll, et Huawei kuulub jah kõrge riskiga tehnoloogia hulka,” täpsustas Rikk.

Samas tõi riigi küberturvalisuse poliitika juht välja, et seadusmuudatus on universaalne ning ei ole suunatud ühegi konkreetse tootja vastu, vaid eesmärk on, et Eestis loodud sidevõrgud oleksid turvalised.

Riik vaagib, kas ettevõtjatele hüvitatakse kahju

Loakohustuse kohaselt annavad kasutatavatele seadmetele oma hinnangu kaitsepolitsei, välisluureamet ning riigi infosüsteemi amet, mis edastavad selle tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA).

Kui otsus on positiivne, siis annab TTJA rohelise tule, kui ei ole, siis edastatakse hinnangud valitsuse julgeolekukomisjoni küberjulgeoleku nõukogule, kus kaalutletakse majanduslikke, toimepidavuse ja julgeoleku riske ning tehakse lõplik otsus. Kuna riskihinnangute saamisel tehakse koostööd ka teiste riikidega, siis jääb sellekohane detailsem info konfidentiaalseks.

Selleks, et operaatorid saaksid riigiga seadmeid kooskõlastada on vaja määrust, mis kirjeldab protsessi samm-sammult lahti. See pole aga veel valmis.

Millal määrus valmis saab, seda ei osanud Rikk veel öelda, kuid ta loodab, et see valmib järgneva paari kuu jooksul ehk saab valmis enne 5G oksjoni lõppu. Samas tõdes ta, et nõudeid sidevõrkude turvalisusele võis valitsus rakendada sideseaduse alusel ka varem.

Elisa regulatiivsete suhete juht Henri Arras ütles eile Geeniusele, et seaduse vastuvõtmise tõttu ootab Elisa riigilt infot, kuidas hüvitatakse sideettevõtjatele tekkinud kahju.

“Ettevõtted loomulikult vaatavad äririski seisukohast ja tahavad selgust saada. Kui riigi otsused hakkavad tehtud investeeringuid mõjutama, siis on küsimus, kas riik peaks kompenseerima tehtavat kulu või mitte. Arvan, et mõistlik lahendus on see, et riik annab mõistliku üleminekuaja, et riskantse tehnoloogia puhul, mille puhul ei saa muid meetmeid rakendada ja tõesti on vaja välja vahetada on sel juhul mõistlik aeg üleminekuks. Ettevõtted tahaksid siis kulude kompenseerimist, need ongi need aspektid, mida praegu ettevõtetega läbi räägime,” lisas Rikk.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.