“Järgmisel aastal peame riigi eelarvestrateegia tegemisel kandma hoolt, et 2022. aastaks leitud vahendid jääksid püsivalt rahastusbaasi ning täiendavalt leidma lisavahendid seekord veel katteta jäänud muude IKT lisavajaduste katteks,” ütles Sutt.

Ministri sõnul on digiriigi kestlikkuse tagamiseks baasrahastuse leidmine riigieelarvest hädavajalik, sest Euroopa Liidu struktuurifondide rahastusega kaasnevad reeglid ei võimalda olemasolevaid infosüsteeme ülal hoida ja uuendada. “Eesti digiriiki on ehitatud juba ligi 20 aastat. Selle ajaga on riigi infosüsteemides kuhjunud liialt palju arendusvõlga ning peame senisest oluliselt suurendama investeeringuid digiriigi süsteemide ajakohasena hoidmisesse ja küberturvalisusesse. Vastasel juhul suurendame oma digiühiskonna haavatavust,” ütles Sutt.

Täiendavad 30 miljonit eurot suunatakse peamiselt riigi kesksete küberturvalisuse võimete tagamisse, digiriigi ühislahenduste kestlikkuse tagamisse, infoturbe kindlustamisse valitsemisalades ning oluliste infosüsteemide ülalhoiu tagamisse.