Tallinnas Unibet Arenal toimub 17.–18. novembril taas globaalne robootikafestival Robotex International. Seda festivali on korraldatud juba 20 aastat ning selle eesmärk on eelkõige suurendada noortes huvi inseneeria ja robootika vastu.
“Festivalil näidatakse, kuhu tehnoloogia võib välja jõuda. Prognooside kohaselt tuleb sel aastal rekordarv osalejaid. Ootame 2000–2500 noort üle maailma,” räägib Robotexi tegevjuht Nathan Metsala.
Intervjuus räägime Metsalaga lähemalt Robotexi võistlustest, robootika tulevikust ja sellest, kas AI võtab maailma üle.
Robotex pole mõeldud ainult lastele. Aina rohkem tuleb sinna võistlema ka tudengeid. Mis neid sinna toob?
Robotex annab robootika õppekava tudengitele praktilise väljundi. Näiteks sel aastal tulevad Tartu ülikoolist noored võistlema, et saada droonidega praktiline kogemus. Tallinna tehnikakõrgkooli tudengitel on aga teise aasta õppekavas sees kohustus tulla Robotexile võistlema.
Kui sa ise pole robotit päriselt kokku pannud, siis tegelikult ei ole sul ju aimu, kuidas asi käib. Võib lugeda raamatuid ja omandada teooriat, kuid ilma praktilise kogemuseta ei saa asi selgeks.
Räägi palun lähemalt võistlustest ja sellest, kuidas võitjad selguvad.
Võistlused on erineva tasemega. Mõned sobivad 7–12-aastastele ja teised tudengitele. Iga võistlus toimub täielikult automatiseeritult – ei ole puldist juhtimist. Robot pannakse võistlusväljakule ning see peab ise lahenduse ära tegema ja võistluse võitma.
Meil on palju võistlusalasid. Väga populaarne on näiteks sumovõistlus, kus kaks robotit peavad üksteist ringist välja lükkama ja võidab see, kes jääb ringi. Veel on meil veeralli, joone järgimise võistlus ja robotralli ehk folkrace. Viimase puhul on tegemist ringrajaga, kus on erinevad takistused ja künkad. Robot peab raja läbima nii mitu korda, kui suudab – võidab see, kelle robot tegi enim ringe.
Tudengitele on meil droonivõistlus, mida korraldab Lennuakadeemia. Seal peab automatiseeritud droon viie minuti jooksul läbima lennuraja nii mitu korda, kui saab. Rajal on vaja lennata läbi takistuste ja tunnelite. Võitja selgub nagu robotralli ringrajalgi.
Millised on kõige pisematele mõeldud võistlused?
Pisematele on meil Roboliiga. See on temaatiline robootikavõistlus, kus otseselt võitjat ei olegi. Noored saavad tulla näitama, mida nad on meie poolt ette antud teemal ehitanud. Näiteks tänavu on teemaks “Minu autovaba linn”, mis sündis koostöös rohepealinn Tallinnaga.
Meil ei ole seatud tingimust, et robotid peavad olema ehitatud legodest. Neid tehakse erinevatest vahenditest, alates puupulkadest kuni mehaaniliste juppideni välja.
Robotexil on frantsiise üle maailma ja võistlejaid oodatakse igast maailma nurgast. Kuidas arengumaade õpilased ammutavad teadmisi, millega robootikamaailmas läbi lüüa?
Jah, meil on frantsiisid üle maailma ja kohalike võistluste võitjad tulevad edasi Eestisse võistlema. India ja Türgi puhul näeme, et tehnoloogia on arengumaade jaoks eriti oluline. Noored näevad, et see annab võimaluse areneda välja keerulistest eluoludest ja -tingimustest.
Hiljuti kohtusin meie India partneriga, kes rääkis, et paar kohalikul võistlusel osalejat tuli sellistest perekondadest, kellel pole kodus vett ega elektrit – ja nad võitsid. Novembris on nad tulemas Tallinnasse meie suurfestivalile.
Kui mõelda, et arengumaal on perekonna aastane sissetulek ehk 100 eurot aastas, siis võib vaid ette kujutada, kuidas muutub perekonna elu, kui nende laps läheb inseneriks ning hakkab teenima Euroopa keskmist palka. Tehnoloogia areng on arengumaade jaoks väga suur võti.
Teadmisi saavad noored koolist ja huviringidest. Näiteks meie India partner on näidanud huviringidele, milliseid õppematerjale nad võiksid kasutada ja mida lastele õpetada. Õpilased saavad robootika kaudu ka praktilise väljundi näiteks matemaatikas ja füüsikas.
Robotex pole ainult üks suur võistlus. Kohapeal toimub veel tehnoloogianäitus, kus võib ka teie tiimi eksponaati näha.
Tehnoloogianäitusel saab näha meie partnerite eksponaate, millest mõned on hariduslikud ja teised meelelahutuslikud.
Sel aastal teeme koostööd mitme festivaliga. Nädal enne Robotexi toimub Tartus CTF Cyber Battle, mida võib nimetada küberturbevõistluste lipulaevaks. Pärast seda toimub Tallinn greentech week & nexpo ja siis juba Robotex.
Ühel meie suurtoetajal SK-ID Solutions’il tekkis mõte, et võiksime luua eksponaadi, mis osaleb kõigil nimetatud üritustel. Olemegi nüüd ehitamas suurt robotit, mida külastajad saavad proovida lahti häkkida. Selle küljes on arvuti, hiir ja klaviatuur. Aega on viis minutit ning kui külastaja roboti lahti häkib, ootab teda selle sees väike auhind.
Kuhu on Robotex liikumas? Millised on näiteks teie viie aasta plaanid?
Meie laiem eesmärk on populariseerida inseneriteadusi ja robootikat noorte ja tudengite seas. Robootika hõlmab nii mehaanikat, elektroonikat kui koodikirjutamist. Kui noor on pädev robootikas, siis avab see talle tee ka teistesse valdkondadesse.
Pakume noortele võimalust vaadata tulevikku, et “vot see võib olla midagi sellist, mis mind huvitada võiks”.
Lähiaastatel tahame tekitada tudengitele rohkem võimalusi. Tahame, et nad saaksid omavahel mõõduvõtmisest rõõmu tunda veelgi keerulisematel võistlustel.
Piilume natuke veel kaugemale. Mis meid 10–15 aasta pärast robootikamaailmas ees võiks oodata?
Ma arvan, et AI integratsioon aina suureneb. Käisin hiljuti Korea Robotexil külas ja nägin nende lennujaamas väikest pakirobotit, kes sõitis mööda lennujaama ringi ja vedas sinu pagasit – väga mugav.
Samuti olen kuulnud, et droonid muutuvad aina olulisemaks. Ka sõda Ukrainas on näidanud, kui efektiivselt saab droone ära kasutada. Sõja kontekstis on see muidugi väga kole.
Droonide puhul on veel näiteid. Jaapan ja Eesti on näiteks loonud uurimisrühmi süvamere tuulikute seisukorra kontrollimiseks. Kui tuulik asub Läänemeres, siis tuleb paadiga kohale minna ja viga ära parandada. Jaapanil on aga kaks ookeani kõrval ja seal ei saa meest paadiga merele saata. Kui seal on tuulikul tehniline rike, on mõistlik saata kohale droonid.
Ka ehituslubade saamiseks kasutatakse juba droone. Enam ei pea inspektor sada korrust läbi käima, vaid ta lendab drooniga terve hoone paari tunniga läbi. Ehitus- ja kasutusloa saamine on palju lihtsam.
Räägitakse, et robotid võtavad maailma üle ja nii mõnigi töökoht kaob. On see hirm põhjendatud?
Olles ise töötanud insenerina ja koodikirjutajana, siis võin öelda, et mõnes mõttes on need hirmud põhjendatud. Samas ei saa öelda, et ükski süsteem või robot oleks töökindel kogu elu. See tähendab, et kui kuskil on robot, siis on vaja ka haldurit, kes seda kontrolliks ja parandaks.
Poes iseteeninduskassade juures on ju alati klienditeenindaja. Tuleb ikka ette olukordi, kus kaal ütleb, et sinu 1 kilo tomateid kaalub tegelikult 1,5 kg. Sellised probleemid ei kao lähiajal kuhugi.
Ma usun, et tehnoloogia ei asenda inimest, aga meie suhe tehnoloogiaga muutub. Igikestvaid süsteeme ei ole pärismaailmas olemas.
Et siis AI-d ei tasu karta, vaid pigem tuleks mõelda, kuidas see enda kasuks tööle panna?
Nõustun täielikult – seda ei tasu karta. Kõik uus tundub alguses võõras ja hirmus.
Kui mainida vanemale generatsioonile sõnu AI ja Chat GPT, siis tundub see neile nagu kuri koll, kes tahab maailma üle võtta. AI on hea seni, kuni meil on selle üle kontroll. Et see asi meie kontrolli alt väljuks, oleks vaja väga suurt tehnoloogilist hüpet, ja ma ei usu, et see hirm on veel põhjendatud. Tasuks vaadata, kuidas roboteid ja AI-d kasutada, et oma igapäevaelu paremaks muuta.
Nii et veebidisainerid ja sisuloojad ei pea kartma, et nende logosid ja tekste ei vaja varsti enam keegi?
Ma arvan, et see on inimeste kultuuriline vajadus, et mingid asjad oleksid inimese enda loodud.
Chat GPT võib küll koodi valmis kirjutada, aga vaid sina ise oskad panna selle täpselt sellisesse konteksti, mida on sinu projektis vaja. Sama on tekstidega. Usun, et see annab kindlustunde, kui teatakse, et inimene on AI koostatud koodi või teksti ikka üle vaadanud.
Samuti on käsitöö alati hinnas. Kui vaatame kasvõi kööginõusid, siis on suur vahe, kas ostad IKEA tassi või hoopis maalingutega käsitöötassi – viimane on palju hinnalisem ja sellel on ka iseloomu. Sama on teenustega. Inimese loodud tekst või logo on ikkagi “käsitöö” ja seda tasuks julgelt välja öelda.
AI-d ei tasu karta. Tuleks õppida hoopis kasutama selle kõiki võimalusi oma töö hõlbustamiseks.
