Katustele lisatavaid päikesepaneele on kasutatud maailmas aastakümneid, kuid enamikule inimestele tekitavad võõrkehad maja küljes vastumeelsust. Nüüdseks on välja töötatud uudseid katusekattematerjale, kuhu on nutikad päikest püüdvad ränielemendid juba integreeritud.

Hea näide on eestlaste leiutatud kõrgtehnoloogilised metallkatused, kus elektrit tootev funktsioon jääb silmale täiesti nähtamatuks, eemalt vaadates on tegemist tavalise musta teraskatusega. 

Läbi raskuste tähtede poole

Andri Jagomägi lõi 2016. aastal ettevõtte, mis on nüüd enam kui miljoni euro suuruse käibega ülikiirelt kasvav auhinnatud tootmisettevõte. Nutikate elektrit tootvate katuste loomine ja disainimine on olnud tõeline proovikivi.

Uuendusliku katusematerjali arendaja ja tootja otsis aastaid sobivat tarkvara, mis võimaldaks korraga välja arvestada nii valtskatuse kui ka elektri tootmise, teha asukohapõhiseid tootlusarvutusi ja varjude analüüsi. Vajaminevat tarkvara polnud olemas, kuid uut tüüpi katuste müümiseks oli see hädavajalik. 

Elektrit tootvate katuste hinnapakkumiste koostamine oli veel aasta tagasi aeganõudev protsess. Huvi taoliste uuenduslike katuste vastu on üle ootuste suur ja kasvab pidevalt, seega tuli ettevõttel investeerida, et kiirendada katusekatte väljaarvestust ja tõsta valmisolekut tuhandete inimeste teenindamiseks. 2020. aastal alustas Roofit.solar ambitsioonika arendusprojektiga, mille eesmärk oli katusekatte väljaarvestuse tarkvara väljatöötamine ja nutikate päikesepaneelide tootmisliini automatiseerimine.

Tarkvara väljatöötamise idee sai hoogu juurde EASilt ja osa kuludest kaetakse Norra Green ICT rohetehnoloogia ettevõtete toetamise programmist, mille eesmärk on vähendada CO2 taset nutikate lahenduste teel.

Kasuta ise või jaga maailmaga

Nüüdseks on ainulaadse tarkvara esimene versioon valmis. See võimaldab ühe nupuvajutusega  teada saada, kui palju püüab iga konkreetne katus päikeseenergiat ja kui palju teenib see omanikule tulu.

Kuna iga katus on unikaalne, vajab see eraldi arvutusi. Kogu elektri, mida majapidamises ära ei kasutata, saab elektrivõrku börsihinnaga tagasi müüa või talletada akudesse.

Praeguse elektrihinna juures on Eestis majanduslikult mõttekas kasutada elektrivõrku “virtuaalse akuna”, kuhu saab saata päevase ülejäägi ja osta see öösel või talvel vajadusel tagasi. Akud on veel liiga kallid ja kui võrguühendus on juba olemas, siis akusid praegu juurde osta ei tasu. Suvine hiiglaslik päikeseenergia tootmine aga kajastub märtsist septembrini tavaliselt elektriarvetel meeldivalt ettemaksuna. 

Seega ei pea enamik Roofit.solari päikesekatuste omanikke aasta jooksul elektrienergia eest enam juurde maksma. Suvel jagatakse rohelist energiat teistega ja talvel kasutatakse suvist krediiti. Küll tuleb juurde maksta võrgutasu.

Esimesed Roofit.solari päikesekatused paigaldati Eestis 2017. aasta kevadel ja nende katuste investeeringu tasuvusaeg on juba peaaegu poole peal. Tootja annab katusematerjali elektritootmisele 25-aastase garantii, mis tähendab seda, et ainuüksi garantiiajal toob nutimaterjal omanikule kogu soetusmaksumuse tagasi ja hakkab tootma puhast tulu. 

Ootamine ei tasu ära

Mõni ootab aastaid, et tehnoloogia läheks odavamaks, ja lükkab katusevahetust edasi. Toorained on viimase aastaga aga kallinenud ning katuste paigalduse ja ehitusmaterjalide transpordikulu, seega mida varem katus elektrit tootma panna, seda parem.

Eestis müüakse uuenduslikku materjali tehasehinnaga. Näiteks Tesla solar roof on 3–4 korda kallim ja Euroopas toodetavad tile-roof-tüüpi materjalid on u 2–3 korda pikema tasuvusajaga. 

Kõige soodsam on põllule panna tavalised päikesepaneelid, kuid sellega eestlaste uuenduslikku ehitusmaterjali võrrelda ei tasu. Uudne nutikas Roofit.solari katusematerjal sobib uue maja ehituse või katuse vahetuse korral. See paigaldatakse puidust roovituse peale, selle alla pole mõttekas jätta vana katust.

Kellel juba uus katus olemas, neil tasub Roofit.solari paneelidest ehitada hoopis kõrvalhoone katus või fassaad. Keskmise majapidamise jaoks piisab u 66–100 m2 suurusest elektrit tootvast pinnast, mis on 10–15 kW võimsusega roheelektri allikas kõigi elektrividinate toitmiseks.

Siinsamas Eestis väljatöötatud tarkvara arvutab iga maja jaoks välja ka selle, kui palju on konkreetses asukohas võimalik teraskatusega päikesest elektrit toota. See oleneb katuse kaldenurgast, suunast ja varjudest. Parim kaldenurk Eestis on 30–45 kraadi lõunasse. Samas on ka ida ja lääs head valikud, sest nii saab kinni püüda hommiku- ja õhtupäikese.

Tarkvara suudab modelleerida ka varjude liikumise erinevatel aastaaegadel, näidata varjude mõju protsentuaalselt ning oskab teha otsuse, kuhu panna nutikas materjal ja kuhu mitte. Roofit.solari tarkvara ongi mõeldud just nimelt teraskatuste efektiivsuse väljaarvestamiseks.

Kui katuse täpsed mõõtmed ja kuju teada, tuleb tarkvaras katus üles joonistada, panna paika katuseaknad, vintskapid, korstnad, antennid ja seejärel optimeeritakse ühe klikiga kogu katus: Roofit.solari elektrit tootvad paneelid ja nn tavalised terasprofiilid asetatakse katuse plaanile vastavalt algoritmile. Rakendus teeb kasutaja eest kõik keerulised arvutused ja tulemuseks on majaomaniku energiavajadustele sobiv pakkumine.

Jätad justkui 57 korda ümber Maa sõitmata

Näiteks u 10 kW võimsusega katuse hinnanguline maksumus koos paigaldusega on 25 000 eurot (sh kogu katuse tavamaterjal). Kui elektrit tootev osa on 45 kraadi lõuna poole, annab see omanikule u 9400 kWh rohelist elektrit aastas. Võimas on ka järgneva 25 aasta positiivne keskkonnamõju.

Päikesekatus annab kodule uue mõtte, sa oled elektri tootja, mitte vaid tarbija nagu varem.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.