Teine eripära on see, et iga ülekande jaoks luuakse uus kordumatu aadressiga konto. Nii ei saa siduda ühte kontot ühe konkreetse inimese või süsteemis osalejaga.
Monerot, mille kiidetakse selle eest, et nii on lahendatud raha vahetatavuse probleem. Bitcoini puhul on probleemiks, et kui näiteks mõnda Bitcoini summat kasutati kuritegevuses, siis on see summa “määritud” – selle väärtus langeb, kuna keegi ei taha oma kontole summat, mille kohta on avalikult näha, et see pärineb näiteks küberkurjategijatelt. Monero puhul sarnaneb süsteem rohkem sularahaga – see, kui 20-eurone rahatäht on olnud varga käes, ei tähenda, et seda rahatähte ei võiks hiljem kasutada aus inimene.
Paradoksaalselt on see omadus aga üks põhjustest, miks Monero on küberkurjategijate jaoks eelistatud krüptoraha.
Kaevandamine sõltumatu platvormist
Põhjus, miks Monero kerkib ikka ja jälle esile seoses selliste juhtumitega nagu Äripäeva veebilehel, on selle kaevandamine.
Bitcoini algoritmi eripäraks on see, et kaevandamine on praeguseks muutunud rahaliselt mõttekaks siis, kui kaevandamine käib väga erilise tehnoloogia abil. Sisuliselt on Bitcoini kaevandamiseks olevates arvutites kiibid, mida ei kasutata mujal. Ka Ethereumi kaevandamiseks on parimad just graafikaprotsessorid.
Monero on selles mõttes universaalne, et selle kaevandamiseks sobivad tavalised arvutid. Et see rahaliselt ära tasuks, on neid lihtsalt vaja väga palju. Seepärast ongi efektiivne viis Monero pealt raha teenida see, kui korraga panna kaevandama väga paljud arvutid, mis on muutnud küberrünnakute sihtmärgiks veebilehed.
Kui veebilehel käib palju külastajaid ja sinna on võimalik sokutada Monero kaevandamise kood, teenivad küberkurjategijad külastajate arvutite võimsuse pealt krüptoraha.
