Geeniusega suhelnud tarbijakaitseameti esindaja rõhutas, et nad ei keelanud ürituse toimumist, vaid nõudsid, et korraldaja tagaks, et lapsed ei pääseks antud üritusele. Kuigi amet tõi ettekirjutises välja mängude reitingusüsteemid ESRB ja PEGI, siis otsuse langetamisel juhinduti siiski Eesti Vabariigis kehtivast lastekaitseseadusest.

Tarbijakaitseameti praegune lähenemine loob pretsedendi, kus mänguürituste korraldajad ei tohi üritustele lubada alaealisi mänguhuvilisi. Viimastest suurematest üritustest langevad nende alla ka Kohila LAN, Mängude ÖÖ ning TTÜ e-Sport. Nimetatud üritustele pääsesid sisse ka alaealised mänguhuvilised.

Lastekaitseseaduse alla langevad ka videomängud

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialisti Elise Nikonov ei võtnud Geeniusega suheldes antud kaasuse osas seisukohta, kuid tõi välja, et üldiselt langevad videomängud lastekaitseseaduse alla.

“Lastekaitseseaduse § 25 kohaldub muuhulgas ka videomängudele, ja seda olenemata vanema nõusolekust. St, kui tegemist on julmust ja vägivalda õhutava videomänguga, on selle demonstreerimine alaealistele keelatud, isegi kui vanemad sellega nõus on. Selle sätte tõlgendamine iga konkreetse juhtumi puhul – et kas teatud videomäng on julmust ja vägivalda õhutav või mitte – on tarbijakaitseameti pädevuses,” täpsustas Nikonov.

Ministeeriumi spetsialist toob välja, et kui ürituse korraldaja hinnangul on tarbijakaitseamet kas sisu osas (tõlgendades antud mängu julmust ja vägivalda õhutavaks) või protseduuriliselt valesti käitunud, on võimalik vaidlustada tarbijakaitseameti otsus ja nõuda tekkinud kahju hüvitamist.

Kalda lisas, et tarbijakaitseamet on valmis analoogsete ürituste korraldajatega diskussiooniks juba ürituste plaanimise faasis, et vältida seadustega vastuolu.