Kured lähevad – kurjad ilmad. Need on tegelikult juba ammu käes. Lääne-Eestis asuv Looduskalendri ja koostööpartnerite kurekaamera aga aitab lindude rändele kaasa elada ükskõik millisest kohast maailmas õue minemata, kui vaatajal on olemas internetiühendus. Ja teistpidi – kiire internetiühendus ulatub nüüd ka Saaremaa kopratammile, Lõuna-Eesti kotkapesadesse või Matsalu rahvusparki Sassi poolsaarele, et sealt videopilt maailma tuua.
Looduskalendri esimesed kaamerad paigaldati metsadesse juba üle kümne aasta tagasi. Kiiret internetiühendust sai siis küll linnades ja suuremates asulates, kuid näiteks kaugetes Alutaguse metsades oli veel ainuke võimalus ronida kuuse otsa ja sealt vaadata, kas silmapiiril mõni mobiilimast paistab. Kui paistis, suunati sinna raadiolingi antenn.
Nüüdseks on 4G katnud ka kaugemad maanurgad ning see tähendab, et Looduskalendri kaameraid saab paigaldada pea kuhu iganes. Õigemini – just sinna, kus metsaelanikel kõige põnevam elu toimub. Ja tavaliselt toimub see suurematest asulatest ja mastidest eemal.
Mobiilne kaamera – alati seal, kus looduses miskit toimub
Sel suvel panid Looduskalendri partnerid ja tehniline tiim kokku uue mobiilse looduskaamera – sellise komplekti, mille võib kiiresti maha võtta või üles panna ning püstitada sinna, kus looduses parasjagu midagi juhtumas on. Ühenduseks kasutab veel testimisel olev ülekandekomplekt Elisa 4G internetiühendust, mis edastab Full HD kvaliteediga videopilti koos loodushäältega.
Kevadel näiteks vaadati nende seadmete vahendusel Saaremaal, mida koprad teevad, kui nende tamm lagunema hakkab. Suve poole uppus aga vaatlusplats kõrkjatesse, seega oli aeg mujale kolida.
Siis jälgiti Loode-Eestis mõnda aega kahlajaid – need on kurvitsalised, kes jalgupidi rannamudas jalutavad ning sööki merekalda rammusast adrupinnasest otsivad. Muidugi ei hakanud nad üht ruuteri ja päikesepaneeliga varustatud posti kartma ja kõndisid üsna lähedale.
Sügis on aga linnumaailmas tippaeg. Lääne-Eestist saab rändlindude jaoks justnagu Rooma linn, kuhu kõik teed kokku viivad – enamus rändlinde teevad põhjast või kirdest tulles Matsalu rannaniitudel peatuse, et tiibu puhata, võimalusel toituda ja siis edasi lõuna poole rännata. Korraliku looduse telejaamana viis Looduskalender oma uue mobiilse kaamera sündmuste keskele – Matsallu Sassi poolsaarele, kuhu oli oodata sookurgede horde. Ja nad tulidki.
Video kaamerapildist.
Küll aga juhtus kaameraga vahepeal väike intsident – ühel päeval võis otsepildis üsna lähedalt näha lehma portreed ja hetk hiljem peale mikrofonist kostnud kolinat ühendus katkes.
Selgus, et lehmadele ei meeldinud võõrkeha nende karjamaal ning kaamerajaam lõhuti üsna kindlamõtteliselt ära.
Foto Looduskalendri foorumist looduskalender.ee/forum.
Õnneks mitte väga hullusti, katki oli rebitud vaid üks oluline kaabel. Kaamera leidis kohe uue ja turvalisema koha ning oktoobris saigi juba vaadata lindude suurimal ristmikul toimuvat lähemalt. Osa sookurgi laskus üsna kaamera juurde ja rändas siis peale vahepeatust edasi lõuna suunas.
Mismoodi pilt metsast koju jõuab?
Kaamerapildi metsast koju saatmiseks on vaja kasutada päris mitut vahe-etappi.
Alustame metsa poolt.
Loodusesse on üles pandud ilmastikukindel Hikvisioni või Axise valvekaamera, mis edastab kvaliteetset pilti kohapeal asuvasse Elisa 4G ruuterisse.
Mobiilipilt Tiit Hunt, www.rmk.ee
Nii ruuterit kui valvekaamerat toidavad päikesepaneelid (2 x 80 Ah), mille toetuseks on „võttekohal“ akupank (kaks 120 Ah süvatühjenemisakut), et hämaramal ajal samuti midagi näha oleks või kui ilm juhtub vahepeal liiga pilves olema, et siis kõiki seadmeid ära toita. Päikesepaneeli, akupanga ja võrguseadmete vahel asub toite kontroller, mis vastavalt vajadusele energiat jagab, kas siis päikesepaneelist või akupangast.
Elisa 4G ruuterist läheb videopilt üle mobiilse Interneti Tartusse EENeti serverisse, kus see üks ja ainus videostriim konverteeritakse kõigi arvutite jaoks sobivasse ning vähem netiressurssi nõudvasse kokkupakitud formaati. Server tegeleb videopildi üheaegse väljajagamisega tuhandetele, mõnikord isegi kümnetele tuhandetele vaatajatele üle maailma. Üle poolte neist elab väljaspool Eestit.
Kõik see saab teoks tänu paljudele erialaspetsialistidele ja koostööpartneritele, kelleta selline looduses toimuva jälgimine ei oleks võimalik. Otseülekannete ja andmesidetehnika areng on praegu väga kiire ning uute lahenduste otsimine ja rakendamine on saanud pea igapäevaseks tegevuseks.
Kus kured praegu on?
Looduskaameratega on selline ebamugav lugu, et „saatekava“ on väga raske huvilistele pakkuda, sest linnud-loomad tulevad ja lähevad just nii, nagu ise heaks arvavad. Siiski – näiteks hilissügiseti alustavas hirvekaameras Saaremaal täheldas rahvusvaheline Looduskalendri foorumit pidav seltskond, et loomad saabuvad sööma igal õhtul alati natuke enne kella seitset. Seega mingisugune „saatekava“ hakkas justnagu tekkima, mis sügisesele „kellakeeramisele“ ei allunud.
Praeguses kurekaameras see aga nii lihtne pole. Põhjast tulevad linnud Matsallu sobiva tuulega ja kui nende päevateekond lõpeb just Sassi poolsaarel, siis on „eetris“ ka sookurgi ja teisi rändajaid näha. Samas võivad linnud valida hoopis muu peatuskoha ja meie näeme kaamerast vaid lehmi eemal rannakarjamaal.
Sookure riikliku seire koordinaatori Aivar Leito andmetel on Matsalu lahe ümbruses tähtsaim rändavate sookurgede ööbimispaik just Põgari-Sassi piirkond Tauksi saare ja Tuuru ranniku vahel. Lahe ümbruses peatub sügisrändel kuni 20 000 lindu. Just seal kaamera asubki ja edastab pilti üle Elisa 4G võrgu.
Seda, kuhu kured edasi rändavad, lubab moodne GPS-jälgimise tehnoloogia juba lausa kaardilt vaadata. Mõnedele kurgedele on selga kinnitatud väga väikesed päikesepaneeleiga „ranitsad“, mis edastavad linnu asukohta aastaid ning teadlased või niisama huvilised saavad vaadata, kus linnud parasjagu on. Kevadel, lindude pesitsemise ajaks lülitatakse asukoht kaardil välja.
Linnukaardilt on näha, et mõned polegi Kaliningradist kaugemale jõudnud, teised aga peatuvad juba vennasrahva ungarlaste juures, kust viib tee edasi Põhja-Aafrikasse. Kõige kaugemal asuv sookurg nimega Ahja5 on aga otsapidi juba Iisraelis.
