Kellele sobib Chrome OS?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Chromebook. Illustratsioon: (CC) John Baer / Flickr

Mõnikord on odavamatel arvutitel tarkvara lahtris kirjas mitte Windows või Linux, vaid Chrome OS. See Google´i loodud operatsioonisüsteem on sarnaselt Androidile tulnud Linuxist, kuid kas see sobib ka igapäevaseks tööks ja mängimiseks?

Pikemalt keerutamata võib öelda, et kes on Androidi või Linuxiga kokku puutunud, selle jaoks pole Chrome OS midagi keerulist. Samas on sellel tarkvaraplatvormil natuke vähem võimalusi kui Windowsil, Linuxil või Mac OS-il. Vähem võimalusi tähendab siin seda, et tarkvara ei pruugi olla nii suures valikus kui oleme harjunud igapäevaselt nägema levinud operatsioonisüsteemide platvormidel. Kuid ega alati pole vajagi sadu tuhandeid äppe, tööks ja koduarvuti kasutamiseks piisab mõnedest olulisematest, mis üsna tõenäoliselt on Chrome OS-is esindatud.

Mis eristab Chromebooki tavalisest arvutist?

Lenovo Thinkpad Yoga 11e.

Üks suurimaid erinevusi Chrome OS-i jaoks disainitud arvutil ehk Chromebookil on see, et tarkvara töötab enamasti pilves ning vaja läheb pidevat internetiühendust. Loomulikult saab oma tekstidokumenti või tabelit ka offline´is redigeerida, aga kogu tarkvara võimalused avalduvad alles siis, kui on olemas piisavalt kiire netiühendus.

Teine põhimõtteline erinevus näiteks Windowsist on see, et kasutajaliidesena kasutatakse suures osas Google Chrome´i brauserit. See tagab võimaluse ise lihtsalt asju kohendada ning nõuded riistvarale on samuti väiksemad, kuna nii veebi lehitsemiseks kui kasutajaliidese jooksutamiseks istub mälus sama programmikood. Reeglina nõuavadki Chrome OS-iga arvutid vähem mälu ja protsessorijõudlust.

Kolmandaks vajab arvuti just selle platvormi jaoks mõeldud programme. Google´i kontoritarkvara komplekt Google Docs ja meiliklient Gmail on platvormi sisse integreeritud, seega eraldi kontori- ja meilitarkvara ei pea installima.

See on ühtlasi nii Chrome OS-i eeliseks kui puuduseks. Eeliseks on ka rahaline kokkuhoid, sest pole vaja osta eraldi programme, puuduseks aga liiga suur integreeritus Google´i toodetega, kui tahetakse kasutada muid lahendusi. Riistvaraliselt on Chromebookid nõrgema graafikaga, sest operatsioonisüsteem peab suutma esitada tavaliselt vaid veebibrauseri pilti ja mõnesid mobiiliäppide kohandusi. Kuna riistvaranõuded on tagasihoidlikumad, on aku tööaeg pikem. Chromebookidel saab laadimata tööd teha ligi kümme tundi vaatamata kergele kaalule ja õhukesele disainile. Pilvepõhine ülesehitus nõuab ka vähem salvestusmahtu, sest enamus asju hoitakse pilveteenuses. Tavaliselt on Chromebookil salvestusruumi alates 16 GB-st.

Laialt levinud muud tarkvarad ning populaarsed mängud ei pruugi Chrome OS-is töötada. Kasutada saab Windowsi emulaatorit Wine, aga seal võib osade programmide jooksutamine olla aeglasevõitu või piiratud.

Kuidas veel Chrome OS-i lisatarkvara saada?

Chrome OS on Chrome´i veebibrauseril põhineva liidesega operatsioonisüsteem, mis tähendab, et kõige paremini toimuvad seal pilvepõhised veebiliidesega rakendused. Näiteks võib isegi Microsoft Office´it kasutada, kui leppida selle veebiversiooniga.

Seega on lihtsaimaks viisiks tekitada oma Chrome OS-iga arvuti töölauale veebilingid vajalikele teenustele: Office Online, Dropbox, e-post jne.

Teine võimalus on kasutada Androidi äppe, mis on toetatud. Aasta tagasi kuulutas Google, et uute äppidena töötavad Chrome OS-is näiteks Photoshop Mix, Skype, mäng Minecraft jpt. Chrome OS-i jaoks on olemas peaaegu kõiki meediaformaate mängiv VLC pleier, Microsoft kontoripakett Office Online, vahetu sõnumisuhtluse ja grupitöö tarkvara Slack, arendajate töökeskkond Github, märkmete tegemise pilvepõhine rakendus Evernote, e-raamatute luger Kindle, Dropbox, Outlook.com, mängudest veel näiteks klassikalised Bejeweled ja Cut the Rope.

Kas Chrome OS on mulle ikka sobiv valik?

Selleks, et teada saada, kas Google Chrome OS on sobiv ja väärt neid eurosid, mis arvutiostul võib õnnestuda kokku õnnestub hoida, tuleks vastata vähemalt neile kolmele küsimusele jaatavalt:

  1. Ma teen enamuse oma asjadest ära veebibrauseris ja kasutan väga harva muid programme
  2. Valdav osa minu tegevusest on seotud veebis käimisega, ma mängin vähe ja ei kasuta võimsaid graafikaprogramme
  3. Mul on olemas korralik võimas arvuti, kuid mobiilseks kasutamiseks oleks vaja midagi, millega veebis käia, meile lugeda ja dokumente redigeerida (hind võiks olla võimalikult soodne)

Mõned näited Chrome OS-iga seadmetest: Asus Chromebox2 (lauaarvuti asenduseks), Lenovo ThinkPad 11e Yoga (kerge multifunktsionaalne süler).

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.