Poodidesse on juba jõudnud esimesed tehisreaalsuse komplektid, kuid lisaks neile on vaja piisavalt võimsat arvutit, mis seda kunstmaailma jaksaks jooksutada. Mida selleks on vaja ning mida tähendab valmisolek VR-iks?
Tehisreaalsuse keskkonna jooksutamiseks vajalikud nõuded on erinevatel lahendustel pisut erinevad. Tavaliselt saab lihtsama tehisreaalsusega hakkama ka mõni võimsam telefon, kui see Google Cardboardi sarnasesse prilliraami tõsta, kuid nö „päris“ tehisreaalsuse lahendused nagu väga tõetruud Oculus Rift, HTC Vive ja Sony Playstation VR tahavad võimsamat riistvara. Selleks ongi arvutitootjad hakanud oma tehnilistesse andmetesse lisama märkeid „VR Ready“.
Hind jääb veel kõrgustesse
Üldiselt jäävad tehisreaalsuseks valmis arvutite hinnad tuhandest eurost ülespoole, ütleb rusikareegel. Tegelikkuses kipuvad hinnad ulatuma 2000 euro lähedale. Kuid lisaks hinnale peaks muidugi veel mõnesid parameetreid silmas pidama.
Üks olulisematest on muidugi graafikakaardi võimekus – arvutigraafika peab suutma ruumilist pilti nii kiiresti liigutada, et virtuaalprillidega arvutikasutaja ei märkaks kiiresti pead pöörates vähimatki jõnksutamist või videopildi hangumist. Seega peab olema valmis näitama 360-kraadist vaatevälja, mis on arvutis kogu aeg valmis kuvamiseks niipea, kui vaataja pead pöörab.
Palju kiireid ühendusi
Tavaliselt on vaja kiireid ühendusporte: Oculus Rifti jaoks peab arvutil soovituslikult olemas olema koguni kolm USB 3.0 pesa ja üks USB 2.0. Miks nii palju? Sest peavarustus (prillid) tahab üht, asendiandur teist ja Oculus Touch pult kolmandat USB 3.0 pesa.
Nõuded muutuvad karmimaks
Tehisreaalsuse seadmed neelavad aplalt arvutiressurssi aina kiirenevas tempos – pilt muutub teravamaks, reageerimine asendi muutustele kiiremaks ja täpsemaks. Lisaks peab olema piisavalt võimekas graafikakaart – Oculus näiteks nõudis veel aasta tagasi vähemalt Nvidia GeForce GTX 980 graafikat sülearvutite ja GeForce GTX 970-t lauaarvutitele, vähemalt Intel Core i5-4590 protsessorit, 8 GB või enam mälu, HDMI 1.3 porti pildiedastuseks ja Windows 7-t (Service Pack 1) või uuemat operatsioonisüsteemi. Nüüdseks on nõuded video esitusele karmistunud – graafikakaart vähemalt NVIDIA GTX 1060 / AMD Radeon RX 480, ka operatsioonisüsteem peab olema vähemalt Windows 10.
Oculus Riftiga ühilduvust saab oma arvutil kontrollida näiteks sellelt lingilt: https://ocul.us/compat-tool.
HTC Vive nõuab arvutitelt järgmisi parameetreid.
Lauaarvuti puhul peab olema vähemalt NVIDIA GeForce GTX 1060 graafikakaart (nagu Oculus Riftilgi) või AMD Radeon RX 480, Intel Core i5-4590 või AMD FX 8350 protsessor (või parem), 4 GB või enam operatiivmälu, HDMI 1.4 port (või DisplayPort 1.2) pildi edastamiseks, üks vähemalt USB 2 pesa ja vähemalt Windows 7 SP1 (64-bitine) operatsioonisüsteem. Oma arvutit saab testida nõuetele vastavuses allalaetava programmiga.
Sony Playstationi jaoks on tehisreaalsuseks vaja Playstation VR peakomplekti, kaamerat ja vajadusel ka käes hoitavaid pulte.
Kui aga saabub uue põlvkonna 4K kvaliteedis tehisreaalsus, siis ilmselt vajatakse veel võimsamaid arvuteid. Osa uuemaid ja vingemaid mänguriarvuteid on juba sellega arvestanud ja pakuvad enamat, kui praegu soovitatavad miinimumnõuded.
VR Ready märkega on näiteks need kaks mängurisülerit – Asus G752VS ja MSI GS73VR ning selline lauaarvuti: MSI VR ONE.
Miks peavad tehisreaalsust näitavad arvutid olema nii võimsad?
Põhjus on lihtne – näidata tuleb palju rohkem ja reageerida kasutaja liigutustele peaaegu momentaalselt. Näidatava pildi resolutsioon on näiteks alates 2560×1200 pikslist (kõige esimestel virtuaalprillidel), see pilt peab olema 3D-s ehk mõlema silma jaoks eraldi, kaadrisagedus algab 90 kaadrist sekundis, muidu tekitab VR tasakaaluhäireid ja peapööritust.
Mida saab virtuaalreaalsuse keskkondades teha? Vaata näiteks seda Sony Playstation VR-i tutvustavat videot.
