Ridango blogi

Suured plaanid: mitmed riigid keelustavad sisepõlemismootoriga autode müügi

Kliimamuutused ning neist tingitud keskkonnakahju saab tänapäeval pidada enamike riikide üheks suurimaks väljakutseks. Selleks, et ka tulevastele põlvkondadele jätkuks puhast loodust ja elamisväärset keskkonda, tuleb tegutseda, ning mõned riigid on selleks astunud üsna suuri samme.

Transpordisektori roll

Euroopa Keskkonnaameti andmetel tekitab transpordisektor lausa 30 protsenti kõikidest Euroopa Liidu CO2 heitmetest ning sellest omakorda 72 protsenti moodustavad sõiduautod, veokid ja mootorrattad.

Kui teistes suuremates sektorites nagu tööstus, energeetika ja põllumajandus saab täheldada emissioonide hulga vähenemist, siis transpordis on see pingutuste kiuste jätkuvalt tõusutrendis. Probleemi lahendamiseks seadis Euroopa Komisjon eesmärgiks vähendada 2050. aastaks emissioone lausa 90 protsendi võrra.

Eesmärkide täitmiseks ei pea loomulikult autodest jäägitult loobuma, küll aga tuleb vähendada nende kasutamist eelkõige linnades. Autostumise tagajärjel saab linnaruum ühel päeval lihtsalt otsa ning ummikud venivad nii pikaks, et autost saab linnas kõige aeglasem liiklemisvahend.

Autostumise vähendamiseks ja emissioonide kärpimiseks plaanivad mitmed riigid ja linnad lähitulevikus keelata sisepõlemismootoritega sõidukite müügi ning piirata nende kasutamist, samuti toetada üha rohkem ühistransporti ning elektrisõidukite soetamist.

London

Londoni kesklinna piirkonnas pandi 2019. aasta aprillis paika ülimadalate heitgaaside tsoonid (Ultra Low Emission Zones), mis tähendab, et neis piirkondades tohivad sõita vaid sellised autod, mis vastavad nõuetele. Nõuetele mittevastavate sõiduautode juhid peavad tsooni sisenedes maksma 12.50 naela päevas ning veokijuhid kuni 100 naela päevas. 

Tsoonide eesmärgiks on vähendada eriti saastavate autode osakaalu kesklinnas ning parandada õhukvaliteeti. Piirangud on juba toonud kaasa märgatava muutuse: Londoni kesklinnas on NOx emissioonid vähenenud 45 protsenti ning NO2 emissioonid 44 protsenti.

Boris Johnsoni valitsus teatas ka hiljuti, et kavatseb keelata diisel- ja bensiinimootoritega autode müügi 2030. aastaks ehk seni plaanitust viis aastat varem, et juhtida tähelepanu probleemi pakilisusele ning pidada sammu Euroopa Liidu keskkonnapoliitikaga. Piirangute järel jäävad müügile ainult elektri- ja hübriidautod ning 2035. aastast alates ainult elektriautod.

Pariis

Prantslased on seadnud eesmärgiks muuta oma pealinn 2050. aastaks 100% süsinikneutraalseks linnaks. Selleks investeeritakse säästliku tehnoloogia ja transpordi arendamisse ning pakutakse toetust neile, kes langetavad keskkonnasõbralikke valikuid. Linn toetab nii eraisikuid, kui ettevõtteid elektriautode soetamisel. Sarnaselt Londoniga on Pariis võtnud sihiks keelata 2040. aastaks kõik sisepõlemismootoriga autod. 

Praegu moodustavad Prantsusmaal diisliga versioonid 40 protsenti kõikidest müüdud uutest sõiduautodest, kuid Macroni valitsus plaanib peatada diiselautodele kehtestatud maksusoodustused, vähendamaks nende osakaalu. Senised soodustused kehtestati omal ajal selleks, et toetada säästliku tehnoloogia arendamist, kuna diislit tarbivad sõidukid paiskavad õhku vähem CO2, kui ottomootoriga eksemplarid. Nüüd on aga valitsus asunud toetama elektriautode tootmist ja müüki ning selleks vajaliku tehnoloogia arendamist. 

Norra

Kõige kaugemale on transpordisektori uuendamisega jõudnud Norra, mis plaanib uute sisepõlemismootoriga sõidukite müügi lõpetada juba 2025. aastaks. 2017. aastast alates moodustavad elektri- ja hübriidsõidukid üle 50 protsendi kõigist müüdud sõidukitest ning 2019. aastal küündis täiselektriliste sõiduautode osakaal tervelt 40 protsendini kogumüügist.

Norra inimesi motiveerivad elektriautosid eelistama eelkõige suured maksusoodustused, tasuta laadimispunktid ja parkimisvõimalused. Mitmed piirkonnad on sisepõlemismootoriga sõidukitele kehtestanud ka kõrgemad teekasutustasud. 

Holland

Keskkonnasõbraliku transpordi arengusse panustab märkimisväärselt ka Holland, mis investeerib elektriautodele üleminekusse ligi neli miljardit eurot. Elanikkonna motiveerimiseks pakub riik omalt poolt elektriautode omanikele maksusoodustusi ning paremaid parkimisvõimalusi. 

Suurest jalgrataste osakaalust hoolimata ei küündi Hollandi õhu kvaliteet praegu Euroopa Liidu standarditeni. Kindlasti mängib selles olulist rolli suur asustustihedus, mis võimendab oluliselt transpordisektorist lähtuvat õhusaastet. Olukorra parandamiseks ning elanikkonna tervise hoidmiseks plaanitakse 2030. aastaks keelata sisepõlemismootoriga autode müük.

Ühine siht ja suund

Elektriautode tootmiskulud on viimase aastakümne jooksul vähenenud tervelt 90 protsendi võrra ning 17 riiki ja mitmed linnad on võtnud eesmärgiks liikuda keskkonnasõbraliku transpordi suunas. Teiste seas on elektriautodele ülemineku kasuks otsustanud Austria, Taani, Saksamaa, India, Hiina, Iirimaa, Iisrael, Jaapan, Portugal, Šotimaa, Lõuna-Korea, Hispaania ja Taiwan.

Kui praegu moodustavad elektriautod vaid 2,7 protsenti kõikidest müüdavatest sõidukitest, siis 2040. aastaks peaksid üle poolte uutest autodest olema elektrilised. 

Elektri- ja hübriidautode populaarsus kasvab ka Eestis. 2019. aastal kerkis elektriautode müük viie protsenti ja hübriidautode müük 35 protsendi võrra. Samuti on Eesti riik välja töötamas järgmist elektriautode ostu toetusmeedet, mille maht küündib 1,2 miljonit euroni. Sõltuvalt tingimustest saaks selle abil toetada ligi paarisaja auto ostu 4000-6000 euroga.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.