Millised uued tuuled puhuvad merenduses ning kas merele tehisintellekti tulek võib ainult positiivne olla? Oma arvamust avaldab Eesti Mereakadeemia merenduse magistrikava programmijuht Anatoli Alop, kes räägib muuhulgas, kuidas eestlased Siberisse enda kogukonna rajasid.  

Siberi kogukond ja tee merendusse

Anatoli Alop ei ole sündinud Eestis, vaid Siberis eestlaste külas, kuhu tema esivanemad rändasid 20. sajandi algul. Alop räägib, kuidas eestlasi Siberisse elama meelitati: “Kuna Siber oli suur ja lai maa ning vajas asustamist, siis hõigati välja, et “Palun väga, me viime teid Siberisse, võtate endale maad nii palju kui soovite ja saate kõik elamiseks vajalikud asjad kaasa.”” 

Uue elu alustamiseks sai iga pere teraviljaseemneid ja sada rubla. Sada rubla oli tsaari-Venemaa ajal suur raha, lüpsilehm maksis kolm rubla ja hea tööhobune viis rubla. ”Nii suundus seltskond eestlasi vagunites Siberisse, ning seal loodi oma kogukond ning elati head elu, vähemalt kuni Nõukogude võimu tekkimiseni. See oli vaid eestlaste kogukond – eesti meel, eesti keel, eesti toit ja eesti tantsud-laulud.”

Seal sündis ka Alop, kes ei teadnudki noorena, mida ta täpsemalt õppida soovib. Õde soovitas tal minna aga laevajuhtimist õppima. “Head tuttavad aitasid ka takka, et see on kihvt ala, ja nii ma läksingi,” märgib Alop. Pärast lõpetamist sai ta aga ise merel üpris vähe olla, sest tuli kutse tulla tagasi ülikooli teadust ja õppetööd tegema. 

Eestisse, oma esiisade maale, kolis Alop 1980-ndate lõpus ja alates sellest ajast on suurima osa oma elust olnud õppe- ja teadustööga seotud merenduse valdkonnas. Vahepeal töötas ka mõned aastad ettevõtluses, aga ikka merenduses ehk oli ühe laevaliini direktor.

Uued tuuled merenduses

Enne kui Eesti Mereakadeemia üheksa aastat tagasi TalTechiga ühines, oli see iseseisev õppeasutus.  “Tegelikult on meil praegugi selline eristaatus, et oleme Koplis omaette ja meie valdkond on väga spetsiifiline ning teistest erinev,” sõnab Alop ja lisab, et tehnoloogiaajastu muutused, mida kogevad teisedki valdkonnad, jõuavad ka laevandusse. 

Laevade, nagu autodegi, juhtimisel võidakse lähiaastakümnetel hakata kasutama tehisintellekti (AI – Artificial Intelligence – toim.), kuid Alopi sõnul on laevaomanikel teatud mõttes ka hirm AI liiga jõulise tuleku ees. Tema sõnul liigub kõik ikkagi selles suunas, et juhtimise võtab ühel või teisel määral üle tark masin, kuigi isegi autode puhul ei ole see praeguseks veel täielikult õnnestunud. 

“Kui teedel ühel hetkel sõidaksid vaid isesõitvad autod, siis kindlasti püsiksid nad ilusasti reas, hoiaksid vahekaugust, annaksid teineteisele teed ja teeksid kõike õigesti. Probleem on aga selles, et kuni liikluses osalevad ka inimeste juhitud autod, ei saa me kunagi ennustada inimkäitumist. Masinate puhul kogutakse infot, kuidas see ühes või teises situatsioonis toimiks, ning töötatakse välja algoritm. Aga kui kaasatud on inimene, kellel on halb tuju või ta on natuke viina võtnud või soovib ühel hetkel roolis olles sõnumit saata, siis ükski algoritm ei suuda seda kõike ette näha ja võivad juhtuda õnnetused.” 

Esmapilgul tundub, et merel võiks isesõitvate laevade kasutuselevõtt lihtsam olla, sest ruumi peaks ju kõigile jaguma, aga selles peitubki oht. Alop toob välja, et merel on mõjutegureid ja valikuid isegi rohkem kui märgistatud maanteel, nii et isegi tehisintellekt võib mõnel juhul õige valiku tegemisega jänni jääda.

Ühe muutusena toob välja ka selle, et aastate jooksul kipuvad laevad aina suuremaks minema. Miks nii? Vastus on lihtne: mida suurem laev, seda soodsam on ühe kaubaühiku vedu. “Ehk mäletate juhtumit, kui Egiptuses jäi Suessi kanalisse kinni hiiglaslik konteinerilaev, mistõttu kogunes lõpuks kanali juurde üle saja suure laeva, kes ootama pidid. See tekitas segadust kogu maailma tarneahelates ning läks paljudele ka kalliks maksma,” meenutab Alop.

Selle näitel tõstatab Alop tegelikult olulise jätkusuutlikkuse küsimuse: kas kõike on ikka vaja vedada ühest maailma otsast teise? Tema usub, et kui paljud asjad jääksid veetmata, ei juhtuks midagi halba peale selle, et mõned kasumid jääksid teenimata.

“Statistika ütleb meile, et vähemalt 40 protsenti toiduainetest ja muudest produktidest ei jõua kunagi kasutusele, vaid läheb prügimäele, sh muide kuni 25% otse meie kõigi kodupidamistest. EL regulatsioonidega laevandust aina rohelisemaks muutmine on muidugi vajalik asi, kuid kas ei peaks hoopis mõtlema, kuidas mõistlikumalt tarbida ja mida on vaja üldse vedada,” manitseb Alop mõistlikkusele. 

Niisiis muutusi ja tegemist laevanduses jagub! Ka probleeme, mida praegused noored saavad aidata lahendada, on küllaga. Sind kõnetab merendus ning soovid kaasa lüüa Eesti merenduse arendamisel? TalTech Eesti Mereakadeemia veebilehelt saad täpsemalt lugeda merenduse ja ka merenduse digitaliseerimise magistriõppekavade kohta. 

Vastuvõtt TalTechi on juba avatud! Avaldusi saab esitada 4. juuli keskpäevani. Vaata lähemalt: www.taltech.ee/sisseastujale.