TalTechis oleva FinEst Targa Linna Tippkeskuse innovatsioonijuht Külle Tärnov ütleb, et peame linnades leidma aina rohkem lahendusi, kuidas saavutada kliimaeesmärgid ja samal ajal tagama linnaelanike heaolu. Millised katsumused meid seejuures aga ees ootavad ning milliseid lahendusi on Eesti ja Euroopa linnades juba kasutusse võetud?

Linnad on Tärnovi sõnul komplekssed süsteemid, mis toimivad koos neid ümbritsevate maakondadega – seega peab kõigi planeerimiste ja arenduste juures võtma arvesse nii linna kui maakondade eripärasid. Kui alguses mõeldi targa linna all eelkõige tehnoloogiliste lahenduste kasutust linnaruumis, siis nüüd on keskmes ka linnaelanike heaolu ning tervise- ja kliimaeesmärgid.

Linnalise liikuvuse arendamine

Rääkides linnade arendamisest, on üks olulisemaid valdkondi transpordi planeerimine, et vähendada autode hulka, aga samas tagada turvaline ja mugav liikumine nii elanikele kui kaupadele. See nõuab elanikelt muudatusi oma harjumustes, aga mobiilsust nutikalt lahendades saab jõuda väga heade tulemusteni. Lahendused võivad olla soodsad nii keskkonnale kui ka inimeste heaolule. 

Paljud Euroopa linnad on võtnud sihiks vähendada autode hulka linnas kümme korda ja seda mitte trahvide ja parkimis- ning muude kulude tõstmise teel, vaid linnaruumi muutmisel selliseks, et liikuda saab ja on mugavam alternatiivsetel viisidel ning kõik eluks vajalik on kodust 15 minuti kaugusel.

Targad linnad otsivad energiatõhusust ja peavad lugu rohelusest

Teine väga oluline valdkond on seotud rohelusega linnas. Siingi on väga oluline tasakaal: kuidas säilitada või tuua tihedasse linnaruumi juurde taimestikku, samas võimaldades inimestele mugavas läheduses teenuseid, meelelahutust ja ka kõvakattega teid liikumiseks.

Kolmas valdkond on hoonete energiatõhusus, võttes arvesse eri aegadel ehitatud hooneid ja ka miljööväärtuslikele ning muinsuskaitse all olevatele hoonetele seatud piiranguid. “Samuti peame andma endale aru rahalisest võimekusest ning suutlikkusest renoveerida ehk kui palju on meil teadmisi, et seda optimaalselt teha, ning ka tööjõudu ja ettevõtteid selle teostamiseks. Sellega seotud valdkond on säästlik ning heitmevaba ehitus,” ütleb Tärnov. 

Euroopa linnade eeskuju

Euroopa linnadest on väga suurte sammudega edasi astunud näiteks Kopenhaagen, kes on seadnud endale eesmärgiks jõuda kliimaneutraalsuseni juba aastaks 2025. Oluline valdkond, kus nad on teinud pilootprojekte ja leidnud lahendusi koostöös teiste Euroopa linnadega, on linnades kasutatavad heitmevabad ehitusmasinad. Samuti on loodud süsinikdioksiidi kogumise rajatis, mille abil on võimalik koguda 500 000 tonni CO₂. 

Teise hea näitena toob Tärnov välja Leuveni linna Belgias, mis on olnud väga aktiivne targa linna valdkonnas ning on esirinnas tehisintellekti rakendamisel, aga ka elanike kaasamisel uute lahenduste testimisse näiteks mobiilsuse vallas. Muuhulgas on elanikud vabatahtlikkuse alusel pannud oma akendele sensoreid, et mõõta liiklustihedust oma majade ümbruses, ja osalenud katses, kus autode asemele toodi linnaruumi jagatavad kaubarattad.

Kuus uudset targa linna lahendust 

Rääkides Eestist, siis FinEst Targa Linna Tippkeskus on kahe viimase aasta jooksul töötanud välja kuus uut lahendust, mis on nüüdseks valmis oma teenuseid uutele linnadele või ettevõtetele pakkuma. Näiteks transpordi valdkonnas piloteeriti mobiilsuslahendust Järvekülast Rae vallas kuni Tallinna sadamani, kus ühtsesse teenusesse kaasati olemasolev ühistransport ja mõlemas otsas toimiv nõudepõhine isejuhtiv väikebuss ning Ülemiste linnakus elektritõukerattad. Süsteemi turvalisuse tagamiseks loodi MaaS XT lahendus, mis toimib Eesti X-tee baasil.

Tallinnas aadressil Kaarli pst 1 on linnaelanikele ja planeerijatele ning arhitektidele avatud koostöökeskus AvaLinn, milles on kasutusel koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja Aalto ülikooli teadlaste loodud digilahendused linnaroheluse planeerimiseks, kodanike kaasamiseks ja avalikeks aruteludeks. 

“Projekti jooksul loodi linnataimestiku (puud, põõsad ja ka komplektid rohealade taimedest) dünaamilised mudelid, mis aitavad mõista taimede kasvamist aastakümnete jooksul, arvestades nende kasvutingimusi, aga ka sesoonsust ning varje vastavalt päikese liikumisele ööpäeva jooksul,” kirjeldab Tärnov. Järgmises etapis lisatakse mudelile puude juurestik, et seda saaks arvestada hoonete, teede ning kommunikatsioonide planeerimisel.

Targa linna teadlased arendasid välja ka tarkvara, mis pakub välja optimaalse lahenduse hoone või ka terve kvartali (ehk kõigi sealsete erinevatele majade) energiatõhususe saavutamiseks. Tarkvara kaalub läbi 12 000 erinevat renoveerimise võimalust ning arvutab välja ka renoveerimise tasuvusaja. Üks piloot tehti Võru kesklinna kvartaliga, kus on koos väga eri tüüpi hooneid. 

Hoonete energiatõhususe ja õhukvaliteedi reaalajas monitoorimiseks loodi digitaalse auditi lahendus, mis võimaldab teha automaatselt hoonete energiakasutuse ja sisekliima parameetrite analüüsi, tuvastada ebakõlad ja võrrelda omavahel mitme hoone andmeid (näiteks suurema kinnisvaraportfelli puhul). Lisaks loodi teises energiatõhususega seotud projektis energiavoogude juhtimise platvom, mille abil saab kasutada saadaolevat energiat säästlikumalt, vältides ressursi raiskamist. Näiteks saab päikesepaneelidest salvestatud energiat võtta kasutusele ajal, mil otse võrgust on see väga kallis.  

Narva linnas mõõtsid ja võrdlesid Tehnikaülikooli teadlased kuues väliselt sarnases elurajoonis linnaelanike heaolu, sh nii füsioloogilist, sensoritega mõõdetud heaolu (stressitase), kui ka psühholoogilist, elanike enda hinnangulist heaolu. Mõõdetud tulemused linnaelanike heaolu osas olid elurajoonides erinevad ja koos linnaruumi kvaliteedi andmetega saab neid kasutada valikute tegemisel arendusteks nendes linnapiirkondades. Tulemused on kasutust leidnud Narva linna üldplaneeringus ning linnaelanike heaolu diagnostikat saab kasutada ka teistes linnades sisendina linnaruumi oluliste muudatuste tegemiseks. 

Miljon eurot targema linnakeskkonna loomiseks

“Nüüd oleme välja hõiganud ka järgmise targa linna ideekonkursi, mille tulemusena arendame aastatel 2024–2028 välja veel seitse uut targa linna lahendust koostöös Eesti ja teiste riikide linnadega,” ütleb Tärnov. Pilootprojektid kestavad kaks või kolm aastat ja eelarveks on kuni 1,2 miljonit eurot, mida finantseerivad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Haridus- ja Teadusministeerium.

“Viimaste projektide käigus sai õppida eelkõige seda, et plaanid ja päris elu on väga erinevad ja viimane oluliselt mitmetahulisem, kui me ette kujutada oskame,” märgib Tärnov. “Tore on näha, et enamikel juhtudel said pilootprojektide meeskonnad paindlikult olukorrad ja inimeste tagasiside arvesse võtta ning lahendused said ka tänu sellele praktilised. Mitmel korral oli väga meeldiv näha linnade töötajate rõõmu ja rahulolu neist uutest teadmistest ja võimalustest, mis avanesid tänu koostööle teadlastega.” 

Tärnov toob välja, et uues voorus hakkavad teadlased pilootprojektide meeskondi oluliselt varem nügima toote ja teenuse arenduse poole. Lisaks Eesti linnale kaasatakse seekord igasse pilootprojekti ka üks linn mõnest teisest riigist, et tagada kohe algusest peale lahenduse arendamisel ka rahvusvaheline mitmekesisus. 

Pilootprojektide elluviimist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatav projekt “Targa linna tippkeskus”.