“Kui mõelda tagasi GSM-i ajalukku, oli sagedusi kaks – 900 ja 1800 MHz. 5G ajastul on toetatud sageduste arv vähemalt viiekordistunud,” räägib Tele2 Eesti vanem tehnoloogiaarhitekt Aleksandr Brizmer. Kui palju tavaline telefonikasutaja neist teadma peaks ja kuidas sagedused tegelikult kliendikogemust mõjutavad, sellesse püüamegi selgust tuua.

Räägime esiteks lahti, mis asjad sagedused on ja kuidas need telekomiteenustesse puutuvad. “Laias mõttes ei peagi iga inimene teadma, mida üks või teine sagedus endast kujutab. Kui aga räägime kliendikogemusest, tagavad sagedused kõne- ja andmesideteenuse kvaliteedi,” sõnab Brizmer.

Füüsikalises mõttes märgib sagedus iga nähtuse võnkumiste arvu ajaühikus – üks võnge sekundis võrdub ühe hertsiga (Hz). “Sagedus on olemas ka raadiosignaalil, mis on olemuselt elektromagnetiline laine. Informatsiooni edastamiseks üle õhu raadiosignaali teel on vaja raadiokanalit oma kesksageduse ja ribalaiusega. Mida laiem on raadiokanali riba, seda suurem on kanali läbilaskevõime (kuigi ribalaius pole ainus tegur, mis läbilaskevõimet määrab, tähtis on ka signaali ja müra suhe),” selgitab Brizmer. See kõik mõjutab nii andmeside kui ka kõneteenuse kvaliteeti.

Jällegi füüsikaseadustest lähtudes – mida kõrgem (kõrgete sageduste all peetakse silmas sagedusi üle ühe gigahertsi, nt 1800 MHz, 2100 MHz jne) on raadiosignaali sagedus, seda kiiremini kustub signaal ära. Samas kõrgematel sagedustel on laiem spektri diapasoon ja seeläbi ka suurem kanali ribalaius, mis heades levitingimustes tagab suurema kiiruse. Madalatel sagedustel (nt 700 MHz, 800 MHz, 900 MHz) on seevastu levi hea, aga kanali riba kitsam ehk kiirus madalam.

Sellest tulenevalt on kõige parem olukord tugijaama lähedal – signaal on ka kõrgel sagedusel kvaliteetne (kuna distants on väike) ja saab hea ribalaiusega kätte korraliku kiiruse. Lisaks on tänapäeva seadmed, nii telefonid kui ka ruuterid, võimelised sagedusi liitma ehk agregeerima, kasutades ühenduseks tugijaamaga korraga kõiki selle sagedusi.

Iga seade kõiki sagedusi ei toeta

Seda juttu lugedes võib tekkida tunne, et … väga põnev, aga kuidas see kõik minusse puutub? Tegelikult on päris mitu olukorda, kus sagedused võivad valmistada parajat peavalu, vähemalt siis, kui unustad neile õigel hetkel tähelepanu pöörata.

Oluline on silmas pidada, et igas regioonis on rahvusvaheliste standardite poolest defineeritud erinevad sagedused. “Isegi kui räägime ühest ja samast sagedusalast, võivad need erinevates maailmajagudes olla erineva laiusega. Seetõttu kasutab ka rahvusvaheline standardiseerimise organisatsioon 3GPP eri maailmajagudes sarnaste sageduste nummerdamiseks erinevaid numbreid. Näiteks Euroopas on 1800 MHz sagedus 3GPP järgi “band 3”, Jaapanis aga “band 9”,” selgitab Brizmer tausta.

Niisiis tuleb meeles pidada, et kui meie asume Euroopas, peaks telefon toetama just siinsete standardite jaoks mõeldud sagedusi. “Kui seade neid ei toeta või toetab ainult osaliselt, võib see mõjutada telefoni ühilduvust. Lihtsamalt öeldes võib telefon lihtsalt levist välja kukkuda,” sõnab Tele2 vanem tehnoloogiaarhitekt.

Mida sageduste kohta teada, et jama ei tekiks?

Kuidas sellist olukorda vältida? Enne telefoni soetamist on vaja selgeks teha kaks asja: esiteks millised sagedused on operaatorite poolt kasutusel ja teiseks milliseid toetab ostetav seade. Esimest saab kontrollida iga operaatori kodulehelt. “Seal on ilusti välja toodud, et kasutame näiteks 4G võrgus 1800, 2100 ja 2600 MHz sagedusi, 5G võrgus 2300, 3500, 700 MHz jne,” räägib Brizmer.

Teist infot tuleb minna taga ajama välismaistele veebilehtedele. Selleks on Brizmeril kaks soovitust: laiemale ringkonnale veebileht gsmarena.com, asjatundjatele cacombos.com. “Nii GSM Arena kui CA Combos lehel on toodud igas piirkonnas toetatud sagedus-band’ide nimekiri. Tavakasutaja vaates on GSM Arena kindlasti kasulikum, sest lisaks raadioinfole on seal olemas ka kõik andmed iga seadme mudeli kohta, lisaks kasutajate tagasiside. Sealt saab iga seadme kohta päris palju kasulikku infot, mitte ainult sageduste osas. CA Combos on raadiospetsiifiline ressurss, mida kasutavad pigem raadioinsenerid,” selgitab Brizmer.

Kuidas aga panna Eesti operaatorite kodulehelt leitud numbrid kokku rahvusvaheliste andmetega? Iga sagedusala ehk inglise keeles band on tähistatud oma numbriga, nagu eespool juba mainitud, seega on neid lihtne klapitada. “Näiteks band 1 või lühemalt B1 on 2100 MHz, sellisel kujul on sagedused kõikidel lehtedel toodud. 5G puhul on 3GPP numeratsioonis sageduse numbri ees mitte B, vaid N-täht, mis aitab eristada 5G sagedusi kasutajaseadmete spetsifikatsioonides. Selle järgi otsides saab teada, kas seade klapib operaatori sagedustega,” ütleb Brizmer.

Eriti tähtis on see kõik siis, kui tellid seadme internetist. Siis tuleb vaadata telefoni modifikatsioone – ühel ja samal mudelil võib olla mitu tähist, näiteks üks Euroopa, teine Aasia ja kolmas Ameerika turu jaoks. Kõik need toetavad täiesti erinevaid sagedusi. “Kui tellid telefoni Amazonist, Alibabast või kust iganes, kaasneb oht, et ostad täiesti tarbetu seadme,” hoiatab Tele2 vanem tehnoloogiaarhitekt.

Eestist telefoni ostes sellist probleemi ette ei tohiks tulla. “Kui räägime ühest riigist või isegi regioonist, näiteks Euroopast, ei tohiks palju vahet olla,” kinnitab Brizmer.

Olgu öeldud, et asi pole selles, et Aasiast tellitakse sageli odavamaid (ja seega kehvemaid) seadmeid. “Kui ostad seadme oma operaatori esindusest või e-poest, toetavad tänapäeval isegi kõige odavamad mudelid kõiki vajalikke sagedusi. Tele2-s pöörame tähelepanu, et ostaksime sisse vaid seadmete mudeleid, mis toetavad kõiki meie võrgus saadaolevaid sagedusi,” ütleb Brizmer. Vahe odavama ja kallima telefoni vahel just raadioside aspektis seisneb pigem selles, et kallimad seadmed toetavad 5G-s suurema arvu sageduste liitmist, mis teeb ühenduse kiiremaks.

Tähelepanelik tuleb olla ka operaatorit vahetades

Kui ostad seadme operaatori juurest, oled suure tõenäosusega peavalust prii.

Siingi on aga väikesed erandid. Kui vahetada Eestis operaatorit, näiteks tulla Teliast või Elisast üle Tele2-e, võib juhtuda, et klient toob kaasa telefoni, mis ei toeta õiget sagedust. “Tele2-s me ei võta müüki mudeleid, mis ei toeta kõiki meie sagedusi. Telial ja Elisal on aga natuke teistsugune sageduste portfoolio ja samas seadmete valik on neil laiem, nii et nende kliendid võivad kasutada telefone, mis toetavad kõiki nende sagedusi, aga mitte kõiki meie omi. Võib juhtuda, et kui klient tuleb sellise telefoniga meie võrku, ei saa ta igal pool kvaliteetset 5G ühendust,” räägib Brizmer.

Põhjus on selles, et Tele2 kasutab üht sagedust, mida ükski teine operaator Eestis ei kasuta. See on 2300 MHz ehk band 40, mis tuli Euroopa turule üsna hiljuti. “Veel kolm aastat tagasi oli selle sageduse tugi pigem erand kui reegel. Tänapäeval on telefonitootjad juba järele jõudmas,” sõnab Brizmer. Sellegipoolest ei pruugi kõik seadmed selle sagedusega ühendust saada. Seetõttu soovitab Brizmer enne operaatori vahetamist tutvuda operaatori kodulehel oleva võrguinfoga.