Mis peitub Eesti uue andmesidekiiruse rekordi taga?

Tele2 avas Tallinna külje all esimese millimeetersageduste tugijaama, mille enneolematuid kiiruseid seda võimaldavate seadmetega juba katsetada saab.

Juba pikalt räägitakse ülikiirest 5G võrgust, mille kiiruseid ei mõõdeta enam Mbit/s, vaid Gbit/s. Nüüd hakkab tulevikutehnoloogia lõpuks laboriseinte vahelt pärisellu jõudma. Jah, meil ei ole veel tervet Eestit katvat võrku, aga esimesed jaamad on olemas ning seadmete tugi on tulemas, kinnitab Tele2 Eesti tehnoloogiadirektor Tanel Sarri.

Mõni aasta tagasi oli meil olukord, kus Eesti hakkas 5G rongist maha jääma. Nüüd võime – tänu riigi heale tööle sageduste väljaandmisel ja operaatorite valmidusele need kiiresti võrkudest realiseerida – öelda, et oleme tänaseks heas kohas.

Üle maailma 5G kiiruseid mõõtva Ookla kiirustesti globaalse indeksi järgi on Eesti 140 riigi seast kõrgel 20. kohal. Meie järel 21. on Ameerika Ühendriigid. Selge on see, et Ühendriikide puhul on tegemist väga suure riigiga, mida ongi keerulisem katta hea 5G võrguga, aga see omakorda ei pisenda fakti, et Eesti on mobiilse interneti kiirusega maailma parimate seas. Püsiühenduse kiirustega oleme tabelis 63. real ning seda saaksime kindlasti parandada.

Uued sagedused tõid uue kiirusrekordi

Mais jagas riik välja uued 5G sagedusplokid vahemikus 24,7 kuni 27,2 gigahertsi. Tegemist on millimeetersagedustega, mis võimaldavad ideaaltingimustes saavutada andmesidekiiruseid kuni 5 Gbit/s. Päriselu on pisut teine, aga mitte vähem muljet avaldav.

Värskelt välja antud 26 GHz sagedusriba millimeetersageduste 5G abil püstitas Tele2 uue mobiilse interneti kiiruse rekordi, milleks oli 3,632 Gbit/s. Esimene tugijaam, millega enneolematuid kiiruseid katsetada saab, pandi püsti mai keskpaigas Tallinna külje all Lagedil. Tänu sellele on tuleviku 5G lõpuks Eestis kohal – me saame päriselt rääkida kiirustest, mis ulatuvad gigabittidesse sekundis ning suudavad pakkuda sama head või paremat kiirust kui juhtmega nett.

Esimene ja kõige käega katsutavam võitja siin ongi kindlasti kodune nett, kus on võimalik üle 5G saada senisest veel oluliselt suuremaid kiiruseid. Millimeetersageduste puhul ei teki klassikalist kilomeetrite kaugusele ulatuvat ühtlast leviala (enamasti on levi piiratud otsenähtavusega), küll aga saab vastuvõtuseadme kinnitada koduaknale või majaseinale sobivas suunas masti poole vaatama. Nii saab ülikiire neti kätte ka mujal kui laboritingimustes.

See on aga kõigest 5G ajastu algus. On oluline aru saada, et see ei võimalda pakkuda ainult suuremaid maksimaalseid kiiruseid, vaid kiiremat ja stabiilsemat ühendust kõigile kasutajatele. See on tänaseid teenuseid arvestades isegi märkimisväärsem kui ulmelised maksimumid.

Mida sellise kiirusega reaalsuses peale hakata?

26 GHz sagedus pakub märkimisväärselt suuremat ribalaiust, mis omakorda võimaldab kiiremat allalaadimist ja üleslaadimist. Lihtsamalt öeldes tähendab see, et kasutajad saavad faile kiiremini alla laadida, voogesitada videoid ning üles laadida sisu tõhusamalt, parandades üldist interneti kasutuskogemust. Nii võib paari sekundiga alla laadida 4K kvaliteedis täispika filmi.

Millimeetersagedused võimaldavad kasutajatel sujuvalt voogesitada kõrglahutusega videoid, kogeda virtuaalreaalsust ning kasutada liitreaalsuse rakendusi. Sellised rakendused vajavad sageli märkimisväärset ribalaiust ja madalat viitaega, et töötada sujuvalt, ning millimeetersagedustel töötav tehnoloogia suudab pakkuda vajalikku võimekust selliste rakenduste toetamiseks.

Ultramadal latentsus võimaldab reaalajas rakendustel efektiivsemalt toimida. See on oluline näiteks võrgumängude, otseülekannete, voogesituse ja interaktiivsete suhtlusplatvormide jaoks, kus viivitused võivad mõjutada kasutajakogemust oluliselt. Vähendatud latentsi abil saavad kasutajad nautida reageerivamaid ja interaktiivsemaid kogemusi.

Selline näeb välja saateantenn, mis ka Lagedi mobiilimastis levi tekitab.Foto: Tanel Sarri

Millimeetersageduste 5G avab ukse innovatsioonile

Tihedalt asustatud linnapiirkondades võib traditsiooniline mobiilsidevõrk olla ülekoormatud suure hulga samaaegsete ühenduste tõttu, nagu juhtus hiljuti laulu- ja tantsupeo ajal. 26 GHz kasutamine võimaldab meil ülekoormuseid leevendada ning pakkuda kiiret ühenduvust isegi rahvarohketes kohtades, tagades, et kasutajad saavad järjepidevalt parima võimaliku kogemuse ja kasutada kõrge kiirusega andmesideteenuseid.

Kuna 5G on platvorm, mis aitab luua innovatsiooni läbi senisest parema ja stabiilsema ühenduse, siis võime väita, et uute tehnoloogiate ja teenuste, nagu nutikad linnad, asjade interneti (IoT) seadmed ja autonoomsed sõidukid, arenguga suudab kõrgete ja ülikõrgete sageduste kasutamine pakkuda selleks vajalikku võimekust.

Ühe näitena võimaldab 26 GHz sagedusala ja millimeeterlaine mobiilioperaatoritel osaleda nutika infrastruktuuri ja nutikate linna lahenduste väljatöötamises. See hõlmab ühenduvuse pakkumist erinevatele rakendustele, sealhulgas intelligentsetele transpordisüsteemidele, nutikatele elektrivõrkudele, videoseirele, keskkonna jälgimisele ja avalikule turvalisusele. Mobiilioperaatorid saavad pakkuda terviklikke lahendusi, mis hõlmavad ühenduvust, andmeanalüütikat ja nutika infrastruktuuri ökosüsteemi haldamist.

See kõik võtab aga natuke aega. Esiteks ei toeta uusi sagedusi praegu kasutatavad 5G ruuterid ega telefonid, teiseks vajavad uue tehnoloogia kasutuselevõtuks värskendust ka ülejäänud operaatorite tugijaamad. Tele2 on Eesti äri arendamisse investeerinud tänavu juba ligi 11 miljonit eurot, sellest suurema osa ongi moodustanud panus 5G võrgu arendusse. Nüüdseks oleme 5G leviga katnud juba üle poole rahvastikust ja töö selles osas jätkub hoogsalt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.