Kes mäletab veel aega, mil igal telefonil aku ühe klõpsuga tagant ära käis? Mõnikord tundub, justkui oleks sellest möödas terve igavik, aga tegelikult pole suurest muutusest ehk kinniste telefonikorpuste tulekust möödas kümmet aastatki.
Ajalool on kalduvus korduda ja seekord ei võtnudki vana naasmine kuigi kaua – alles äsja kinnitas Euroopa Parlament paketi uusi reegleid, kuidas lahendada patareide ning akude kasutamisega seotud keskkondlikke, eetilisi ja sotsiaalseid probleeme.
Tarbijate jaoks on reeglite jõustumisel üheks suuremaks muutuseks asjaolu, et erinevates seadmetes, näiteks telefonides olevad akud peavad edaspidi olema sellised, et “kasutajad saaksid neid hõlpsasti eemaldada ja välja vahetada”. Formaalselt peab Euroopa Nõukogu parlamendi seisukoha enne küll ka ametlikult heaks kiitma, mille järel kulub omakorda veel kolm ja pool aastat, kuniks nõue kohustuslikuks muutub – ehk mitte enne 2027. aastat.
See ei tähenda, et sinnamaani ei saagi lihtsasti vahetatavate akudega nutitelefone osta, vähevõitu, aga turult leiab neid siiski. Tekib küsimus, et milliseid ja milliste miinustega tuleb leppida, kui tahaks juba praegu vajadusel telefoni akut ise vahetada?
Samsung XCover 6 Pro
See ei ole päris tavaline nutikas, vaid uusim Samsungi tugevtelefonide seeriast XCover. Keskmise uuema nutikaga võrreldes on see paras pirakas nii kaalult kui ka mõõtmetelt ning korpuse tagumine külg on praegu levinud klaasi asemel kaetud plastikuga Värvivalik, õigemini selle puudumine, näitab samuti seadme olemuse kohta üht-teist – soovija võib selle telefoni osta kas musta, musta või hoopis musta tooni.
Samas pole XCover 6 Pro päris võrreldav kõige vastupidavamate telefonidega: see pole käes hoidmiseks ülearu suur ega raske ning disainil pole tegelikult vigagi. Pealegi on tegu ühe kõige võimekama telefoniga, mille akut saab kasutaja ise vahetada: selles peitub sama keskklassi protsessor, mis sarnase hinnaga Galaxy A73 5G-s, 6,6-tolline ekraan on enamikku rahuldava Full HD resolutsiooniga ning värskendab pilti 120 korda sekundis ja ka operatiiv- ning sisemälu on piisavalt – vastavalt 6 ja 128 GB. Vähe sellest, viimast saab mälukaardi abil juurdegi, mis on telefonide juures samuti kaduv omadus. Vastavalt 50- ja 8-megapikslise resolutsiooniga lai- ja ülilainurkkaamerad telefoni tagaküljes tähendavad, et sellega saab isegi peaaegu rahuldava kvaliteediga pilti teha! Iseenesestmõistetavalt on olemas ka 5G.
Samast seeriast on näiteks Tele2 e-poes müügil XCover 5 ja XCover Pro mudelid, mis tehnilistelt näitajatelt uuemale mudelile pea kõiges kõvasti alla jäävad, kuid samas hinnalt soodsamad on – ka neil on võimalik akut käigu pealt vahetada.
Fairphone 4
Mõnevõrra vähem tuntud Hollandi tootja Fairphone on juba aastaid müünud küllaltki asjalikke telefone, mille korpus, ekraan ja kaamera on võimalik ise kodus välja vahetada. Kõiki neid juppe saab osta tootja veebilehelt. Nimelt on firma võtnud eesmärgiks luua keskkonnasõbralikke ja kestlikke telefone ning muidugi saab neil seadmetel ise ka akusid vahetada.
Praegu veel on tootja uusim mudel juba paar aastat turul olnud Fairphone 4, kuid see on siiani üks võimekamaid vahetatava akuga nutikaid. Number nelja nimes kandev seade toetab 5G andmesidet. Sellel on optilise stabilisaatoriga 48-megapikslise eraldusvõimega lainurkkaamera, millel lisaks sama terav, kuid stabilisaatorita ülilainurkobjektiiv – mõlemad teevad pilti keskpäraselt. Keskpärased on võimsusnäitajadki: Snapdragon 750G 5G protsessor on XCover 6 Pro omast lahjem, kuid peaks enamiku jaoks siiski asja ära ajama.
Tootja lubab ka viieaastast tuge tarkvarauuenduste poolelt, kuid selleks ajaks näitab seade ilmselt juba oma vanust ning võib kohati aeglaseks jääda. Kui eemaldatavat akut on aga ikkagi vaja ning oluline on ka jätkusuutliku mõtteviisi toetamine, siis kuigi palju paremaid valikuid polegi. Samas tuleb selle kõige eest olenevalt mälumahust maksta keskeltläbi 600 eurot. Selle raha eest võib aga saada tehniliselt oluliselt parema telefoni.
Nokia C21
See on pesuehtne säästunutikas, mille peamised müügiargumendid ongi soodne hind ning eemaldatav aku. Ekraan on küll suur (6,52 tolli), kuid madala eraldusvõimega. Nii operatiiv- kui ka sisemälu on vähe ehk vastavalt 2 ja 32 GB, samuti on protsessor nõrk. See tähendab, et helistamise ja lihtsamate ülesannetega saab see mudel küll hakkama, kuid asjad võtavad aega ning üsna kindlalt ei ole tegevused ekraanil kuigi sujuvad. Ka kaamera kvaliteet pole midagi, millest koju kirjutada.
Samas on tegu füüsiliselt tugeva ja Nokiale omaselt ilmselt ka vastupidava telefoniga – ehk õigustab see ja vahetatav aku umbes sajaeurost hinda?
Nokia on üks väheseid suuri nutiseadmete tootjaid, kes on viimastel aastatel turule toonud teisigi mudeleid, mille akut kasutajad ise vahetada saavad: näiteks C12 ning C10. Paraku on enamik taolisi samuti umbes 100-euroses hinnaklassis, mis tähendab, et millegi enama kui vaid hädavajalikke nutifunktsioone pakkuvate telefonidega kahjuks tegemist pole.
Samas võtab see tõdemus hästi kokku kogu teema: vahetatavate akudega telefone on, kuid vähe ning neid ostes peab igal juhul leppima kas rohkemate või vähemate kompromissidega. Seda põnevam on aga oodata, kuidas telefonitootjad mõne aasta pärast suure tõenäosusega saabuvale kohustusele reageerivad.
