Töökeskkond ja kollektiiv on inimese jaoks väga olulised, sest tööl ja töökaaslaste seas veedame sageli arginädalas ligi 50 protsenti oma ärkveloleku ajast. Mida saab teha selle heaks, et inimene end töökohal vaimselt hästi tunneks, mis toetaks ja võimendaks tema vaimset arengut, ning milline on üks eeskujulik vaimset tervist edendav organisatsioon? Sellest räägib lähemalt üle 200 teadusartikli avaldanud Oslo Ülikooli psühholoogiaprofessor Arne Holte, kes esineb ka 2. juunil Ülemiste City Tervisekonverentsil.

Mida tähendab vaimne tervis töökoha kontekstis vaadatuna?

Vaimne tervis üldises plaanis tähendab võimet tulla toime oma tunnetega, mõelda nii ratsionaalselt kui loominguliselt, kontrollida oma käitumist ja säilitada häid suhteid teistega.

Inimeste vaimne tervis on suuresti seotud keskkonnaga, kus elame, ning tõsiasi on see, et väga paljud meist veedavad oma ärkveloleku ajal töö juures rohkem aega kui kodus. Sellest tulenevalt on töökoht väljaspool pere ja kodu kõige olulisem keskkond, mis määrab, kuidas me iseennast ja meid ümbritsevat maailma tajume. Seetõttu mängib töökeskkond inimese vaimses heaolus üliolulist rolli.

Töötamine kehvas töökeskkonnas mõjub inimesele rusuvalt, mistõttu võib vahel töötuks jäämine, nii halvasti kui see esialgu ei kõla, olla lõppkokkuvõttes inimese vaimsele tervisele parem kui töötamine kehva töökeskkonnaga ametikohal. Näiteks inimestel, kes liiguvad madala psühhosotsiaalse kvaliteediga töökohalt kõrgema kvaliteediga tööandja juurde, väheneb märgatavalt risk vaimsete tagasilöökide tekkeks ning tõuseb vaimse võimekuse areng. 

Kui palju mõjutab vaimne heaolu inimeste produktiivsust?

Tööga rahulolu ja töö tulemuslikkus ei olegi niivõrd tugevas seoses omavahel kui võiks arvata – vaimne heaolu mängib produktiivsuses märksa suuremat rolli: kehv vaimne tervis on otseselt seotud töö tulemuslikkuse olulise vähenemisega.

Iga organisatsiooni jaoks on kõige suurem väärtus tulemusi toov töötaja ning seega peaksid organisatsioonid seadma töötajate heaolu oma töökultuuri keskmesse. 

Mis on peamised väljakutsed, millega töökohal silmitsi seistakse?

Vaimse tervise koha pealt vaadatuna esitavad töötajale väljakutseid ja on suurimad tööstressi tekitajad just need ametikohad, millele on seatud kõrged nõuded, kuid töötajal endal on vähe võimalusi oma töövoogu ja -koormust kontrollida.

Ainuüksi töötajale natuke suuremat tööalast iseseisvust ja otsustusõigust andes on võimalik vähendada töötajate psüühikahäirete tekke riski keskmiselt 14 protsenti. See võib esmapilgul tunduda vähe, kuid arvestades, et üldjuhul on ärevushäired või depressioon mitme teguri koosmõju, on selle ühe teguri eemaldamisel juba tohutu mõju.

Sellele on juba paljuski mõelnud ka Ülemiste City tööandjad, kes on leidnud võimalusi stressi vähendamiseks just liikumisvõimaluste suurendamise näol – näiteks on linnakusse loodud kõnnikoosolekute rajad, mida esmakordselt juunikuus toimuval tervisekonverentsil kasutatakse.

Mis on veel olulised tegurid, mis meie vaimset heaolu töökohal mõjutavad? Nagu öeldud, siis vähene kontroll oma töövoo üle, aga samamoodi mõjutavad inimeste heaolu vähene sotsiaalne tugi tööandja poolt, tasakaalu puudumine pingelise töö ja sellest saadava tunnustuse vahel, muutused organisatsioonis, töökoha ajutine iseloom, kiusamine töökohal – neid tegureid on tegelikult väga palju. 

Kokkuvõtlikult võib inimest töökohal mõjutavad väljakutsed taandada kolmele tegurile: tasakaalustamata töökoormus, üldine ebakindlus töökohal ning tunnustuse puudumine. Kõik need tegurid mõjutavad inimesi nii psühholoogiliselt, sotsiaalselt kui rahaliselt. 

Millist rolli mängib juhtimisstiil?

Kindlasti on juhtimine oluline tööalase vaimse tervise tegur, mida ei tohi alahinnata ning mis peaks olema aluseks töötervishoiu poliitikate kavandamisel ja kujundamisel organisatsioonis.

Kui töötaja  teab, et ta saab juhiga oma tööülesannetest vabalt rääkida, siis tagab see ka üldise suhtluse kõrge kvaliteedi ning töötaja tunneb end tunduvalt kindlamalt. See tõstab töötaja vaimset võimekust märkimisväärselt – seeläbi töötaja tunneb, et tema pädevus tõuseb ning tema rolli töökohal hinnatakse, mis omakorda aitab kaasa tema enesemääratlemisele. 

See on ettevõttele pikas perspektiivis märgatavalt tulemuslikum kui näiteks ainult tulemustest lähtuv juhtimiskultuur, mis puhul kogu töökorraldus lähtub vaid finantsiliste eesmärkide saavutamisest. Rääkimata destruktiivsest juhtimisstiilist, kus juht süsteemselt kahjustab või saboteerib organisatsiooni eesmärke ning oma alluvate tööga rahulolu.

Kuhu liigub tulevik?

Vaimsed probleemid mõjutavad täna otseselt rohkem kui 450 miljonit inimest kogu maailmas. Kusjuures, igal aastal kogeb iga viies inimene mõnda olulist vaimse tervise probleemi; need on ka ühed töökohti ja töötulemusi kõige enam mõjutavad ja kulukamad terviseprobleemid, mille puhul produktiivsuse langus ulatub hinnanguliselt sadadesse miljarditesse. 

Positiivsena saab välja tuua, et paljud organisatsioonide juhid on hakanud aru saama, millist lõivu tuleb maksta töötajate vaimse tervise halvenemise korral. Sellele pööravad väga suurt tähelepanu ka Ülemiste City tööandjad. Linnaku tellitud tervisekäitumise uuringu järgi peavad sealsed ettevõtted vaimse tervise toetamist väga oluliseks ning ka linnak toetab nende pingutusi. Linnak panustab järjest enam tervisliku keskkonna arendamisse – olgu selleks erinevate sportimisvõimaluste loomine või -võistluste korraldamine, teadmiste jagamine, töötoad, coaching’ud ja terviseteenuste arendamine.

Viimastel aastakümnetel on teadlikkuse tõstmine vaimsest tervisest ja selle häbimärgistamise vähendamine andnud parema ülevaate sellest, millist rolli peavad organisatsioonid võtma töötajate vaimse tervise kaitsmisel ja toetamisel.

Väga palju oleneb ka iga riigi kultuurist. Läänemaailmas sõltub üha rohkem töökohti haridusest ja eeldav kõrgemaid pädevusi, vastavalt sellele suureneb ka töötaja autonoomia, paraneb enesemääratlemine ja kontroll oma töö üle.

Tulevikus muutub psühhosotsiaalne töö kvaliteet aina olulisemaks – head juhtimiskultuuri seostatakse üha tugevamalt vaimse tervist edendavate organisatsioonidega.

Mis on vaimset tervist edendav organisatsioon?

Vaimset tervist propageeriv organisatsioon järgib, nagu Holte on defineerinud, seitset vaimse tervise õigust. See on organisatsioon, mis pakub oma liikmetele seitset kõige olulisemat vaimse heaolu allikat:

1. Identiteeditunne ja eneseaustus – tunne, et sa oled keegi ja oled midagi väärt.
2. Elu tähendusrikkuse tunnetamine – tunne, et oled osa millestki suuremast, kuid on olemas keegi, kes teid vajab.
3. Meisterlikkuse tunne – töö pakub midagi, milleks sa oled võimeline, sa saad sellega hakkama ning sa oled selles hea.
4. Kuuluvustunne – tunne, et sa kuulud kuhugi ja oled osa millestki olulisest.
5. Turvatunne – saad mõelda ja avaldada arvamust, kartmata oma ideid välja käia.
6. Osalustunne – see, mida sa teed, läheb teistele korda.
7. Kogukonnatunne – saad jagada mõtteid, tundeid ja kogemusi. Leidub inimesi, kes sind tunnevad, ja sul on teadmine, et kui vaja, siis sa pole oma muredega päris üksi.

Need seitse õigust teevad head töötajatele, on kasulikud tööandjatele ning tagavad paremad töötulemused. 

“Meisterlikkus, kuuluvustunne, suurema tähendusrikkuse tunnetamine – tegelikult kõik need on väga olulised osad kokkuhoidvast ja toetavast kogukonnast, mille liikmetele läheb korda tähenduslik töö ja hoos olemine,” kinnitas Ülemiste Cityt juhtiva Mainor AS-i juhatuse esimees Kadi Pärnits. “Hiljutisest uuringust koostöös Tartu Ülikooliga tuli välja, et Ülemiste Citys töötavate inimeste tööst haaratus on koguni 85%, mis on ülejäänud Eestiga võrreldes neli korda kõrgem. Meie kogukond on avatud ja selles nähakse väärtust, näiteks 62% on tööväliselt tekkinud sõpru või tuttavaid linnakus ning 50% leiab, et linnakus on minu inimesed. Need on olulised teadmised ja põhimõtted, mida kindlasti saaksime edukalt ka laiemalt kogu ühiskonnas tähelepanu alla võtta,” lisas Pärnits.

Nendele teesidele keskendub Arne Holte ka oma ettekandes Ülemiste City Tervisekonverentsil 2. juunil.

Ülemiste City Tervisekonverents 2022 toimub 2. juunil Ülemiste Citys Öpiku konverentsikeskuses. Kokku esineb konverentsil rohkem kui 20 tervisevaldkonna tippspetsialisti, teemadeks ja vaatluse all on põnevad teaduslikud faktid ja avastused, tervisejuhtimise trendid ja tulevikusuunad, case study’d ja parimad praktilised tööriistad, väljakutsed ja tervisehäkid. Konverentsile on kohti piiratud arv, kokku 150 osalejale.

Täpsem info kõigi esinejate ja kava osas: https://uct22.ulemistecity.ee/